Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) otsustas "homoabielude" seadustamise tõttu loobuda vähemalt ajutiselt avalduste vastuvõtmisest abielude sõlmimiseks, mis toimuvad alates 1. jaanuarist 2024. Sügisel otsustab aga piiskoplik nõukogu, kas kirik loobub abielude registreerimisest lõplikult.
Kuna Vabariigi president Alar Karis kuulutas välja "Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse", mille kohaselt hakkab 1. jaanuarist 2024 Eesti Vabariigis kehtima sooneutraalne abielu, siis langetas EELK konsistoorium otsuse "vaimulikel peatada kuni piiskopliku nõukogu vastava otsuseni abiellumisavalduste vastuvõtmine perekonnaseisu ametnikena abielude sõlmimiseks, mis toimuvad alates 1. jaanuarist 2024".
Samuti palutakse Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) järgmise töökoosoleku päevakorda võtta küsimus EKNi liikmeskirikute vaimulike edasisest toimimisest perekonnaseisu ametnikena.
Kiriku avalduses selgitatakse, et EELK piiskopliku nõukogu istung, kus nimetatud küsimus arutlemisele tuleb, toimub eeldatavasti käesoleva aasta oktoobris. Kui piiskoplik nõukogu ei otsusta teisiti, saavad EELK vaimulikud 1. jaanuarist 2024 jätkata riiklikult registreeritud abielude laulatamist vastavalt EELK kirikuseadustikus kehtestatud nõuetele selle erisusega, et alates 1. jaanuari 2024 ei tohi EELK vaimulikud ise enam abielusid riiklikult registreerida.
EELK peapiiskopi Urmas Viilma sõnul oli otsus peatada abielude registreerimine kirikuvalitsuse sundkäik, kuna ollakse nüüd olukorras, kus neil on vaja võtta aeg maha, et analüüsida, mida abielu muutmine sooneutraalseks kõigi perekonnaseisuametnikest vaimulike jaoks tähendab.
Teisisõnu muretseb kirik selle pärast, et vaimulikel võib tekkida usuline konflikt registreerida riigi esindajana sooneutraalset abielu.
"Kui me riigi nimel sõlmime abielusid, mis on oma olemuselt sooneutraalsed, aga kirikus õnnistame ja laulatame abielusid, mis on mehe ja naise vahel, siis kas need on kaks erinevat abielu? Ja kuidas see hakkab väljenduma näiteks dokumentides, mida vaimulikud peavad abiellujatelt vastu võtma?" arutles Viilma.
"Paaride suhtes oleks vale praegu nende avaldusi vastu võtta ja pärast oktoobrikuud öelda neile, et minge ja registreerige ikkagi oma abielu perekonnaseisuametis. Me ei taha inimesi jooksutada," põhjendas peapiiskop täiendavalt. Ta lisas, et registreerimisavalduste vastuvõtmise peatamine ei tähenda seda, et kirikud ei teeks õnnistamisi ja laulatusi. Kui paar seda soovib, tuleb neil lihtsalt abielu juriidiliselt eraldi vormistada perekonnaseisuametis.
Küsimusele, kas kiriku otsuse taga on hirm, et osa kogudusi võiks siiski hakata samasoolisi abielusid laulatama, vastas Viilma, et neil on ligi 250 vaimulikku, kellest vähem kui kümme on väljendanud seisukohta, et kirik võiks minna samasooliste abielude sõlmimisega kaasa. "Kiriku peavoolu arusaam on ikkagi see, et abielu on mehe ja naise vahel," ütles ta.
Teiste riikide kogemustest rääkides tõi Viilma näitena Soome, kus osa vaimulikke ei jaga kiriku seisukohta. "Siis on olukord, kus kirik on sunnitud neid vaimulikke ka korrale kutsuma. On päris loogiline, et igas asutuses ja organisatsioonis, kus mõned töötajad ei täida sisekorra reegleid ja ei käitu kokkulepitud väärtuste kohaselt, siis kutsutakse neid töötajaid korrale. Meil on vaja ennetada seda olukorda ja leppida kokku, kuidas me kirikus käituma hakkame," tõdes peapiiskop.
Viilma lisas, et on täiesti võimalik, et kirik ei leiagi mingisugust vastuolu ning saab lõpuks abielude registreerimisega jätkata.
Samas ei tähenda see seda, et kirik hakkaks laulatama abielusid mehe ja mehe või naise ja naise vahel. "Seda me ei ole saanud teha ja ei tee seni, kuni ühel päeval võib-olla kirik otsustab seda tegema hakata. Aga täna ei ole isegi ühtegi ettepanekut kelleltki tulnud, et me peaks seda ametlikult tegema hakkama," toonitas Viilma.
Toimetas Martin Vaher