Euroopa Komisjonilt laekunud energiakriisi leevendamise ettepanekutes on omajagu segadust alates põlevkivi maksustamisest kuni küsimuseni, kuidas kogutud raha kasutatakse ja kas ettepanekud võetakse vastu ühehäälselt või piisab häälteenamusest, vahendab ERR.
Viru Keemia Grupi juhi Ahti Asmanni lauale jõudis eelmise nädala lõpus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi palve anda tänaseks arvamus Euroopa Komisjoni energiakriisi leevendamise meetmetele. Kirjas osutati, et komisjoni välja pakutud solidaarsuspanust hakatakse tõenäoliselt nõudma ka põlevkiviõli tootjatelt.
"Mis tähendab tõenäoliselt?" küsis Asmann ja leidis, et ametnikud peaks kõigepealt endale selgeks tegema, mida Euroopa Komisjon on mõelnud. "Selle selguse peab looma Eesti riik. Ja Eesti riik peab looma ka selguse, millised seisukohad temal endal on."
Seisukohtade esitamisega on aga kiire, kuna järgmine EL-i energeetikaministrite kohtumine toimub juba 30. septembril, kus loodetakse meetmete pakett vastu võtta.
Solidaarsuspanus toetub eeldusele, et fossiilsete kütuste tootjad on energiakriisist tohutuid kasumeid saanud, mistõttu tuleks neilt osa raha ära võtta ja vaestele jagada, kirjutab ERR portaal. Kõigepealt arvutatakse välja ettevõtte keskmine kasum aastatest 2019-2021 ja selle raha pluss 20% võib ettevõte ka tänavusest kasumist endale jätta. Ülejäänu peaks minema riigikassasse ja EL-i fondi.
"2020. aastal maksis VKG põlevkivi kasutamise eest kaks miljonit, sel aastal me maksame 30 miljonit CO2 tasu, mis varem oli 30 eurot, on nüüd tõusnud sajale eurole tonni eest," kirjeldab Asmann praegust olukorda ega pea komisjoni pakutud valemit õiglaseks, kuigi põlevkiviõli hind käib sama jalga naftahinnaga ja sel aastal on ettevõttel paremini läinud. "Võrdlusbaasiks võeti periood, mille sisse mahtus selle kümnendi kõige sügavam naftakriis. Ehk siis võrreldakse kõige halvemat perioodi kõrgete hindadega perioodidega ja öeldakse, et see vahe on ebaõiglaselt palju teenitud kasum."
Euroopa Komisjon hoidub püüdlikult kasutamast sõna "maks", samas kinnitati Euroopa Komisjoni Eesti esindusest ERR-ile, et tegemist on ajutise maksu või tasuga.
Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi tõdes, et tegemist on kindlasti maksuga ja osutas, et sellel seisukohal on ka paljud teised liikmesriigid ning tõi samuti välja suure ebaselguse Euroopa Komisjoni ettepanekutes, mis puudutab kokku korjatud raha kasutamist.
Toimetas René Allik