Eesti Arstide Liidu eetikakomitee ei näe probleemi selles, et perearst Karmen Jolleri survestab avalikult meedia vahendusel kultuuriminister Anneli Otti avalikustama oma terviseandmeid ning mittevaktsineerituse korral laskma endale vaktsiini süstida – hoolimata tõsiasjast, et arstieetika koodeksi kohaselt ei tohi ükski arst patsiente ahistada.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) pöördus hiljuti Eesti Arstide Liidu (EAL) eetikakomitee poole, paludes hinnata, kas perearst Karmen Jolleri poolt meedia vahendusel kultuuriminister Anneli Oti vaktsineerimisele survestamine on kooskõlas Eesti Arstieetika Koodeksis sätestatud põhimõtetega.
Pöördumine esitati seoses Jolleri 25. juuli 2021 Eesti Päevalehes avaldatud arvamusega, mis kandis pealkirja „Karmen Joller Jaak Aabile: üksainus vaktsineerimata inimene võib põhjustada teise surma" ning kus Joller väljendas seisukohta, et nakkushaiguse vastu vaktsineerimine ei ole mitte kunagi isiklik teema, et vaktsineerimata inimene võib olla põhjus, miks teine inimene sureb, et vaja on luua olukord, kus teatud ametikohtadel lihtsalt ei ole võimalik vaktsineerimata inimestel töötada ning et ainult vaktsiin annab meile kauaoodatud vabaduse – nii üksikisikule kui tervele riigile.
"Leiame, et selline avaldus kujutab endast arstieetikaga ühitamatut propagandistlikku seisukohta, mis ei võta arvesse patsientide otsustusvabadust ja erivajadusi. Iga arst peaks teadma, et vaktsineerimine on alati sügavalt isiklik otsus, olgugi et sel on ka sotsiaalne dimensioon. Tegu on sügavalt isikliku otsusega ainuüksi seetõttu, et inimeste tervislikust seisundist või tervislikest eripäradest tulenevalt võib vaktsineerimine olla vastunäidustatud või ka mittevajalik (nt ohu väiksuse tõttu või haiguse läbipõdemisest saadud loomuliku immuunsuse tõttu)," sedastas SAPTK oma pöördumises EALi poole.
"K. Jolleri poolt konkreetsete inimeste nimeline avalik survestamine enese vaktsineerida laskmisele ja avalike üleskutsete tegemine nad vastasel juhul ametist kõrvaldada on eetiliselt seda problemaatilisem, et jutt käib üksnes hädaolukorra kasutusloa saanud ja täiesti uudsel mRNA tehnoloogial baseeruvatest vaktsiinidest, mille 2-aastane testimisperiood ei ole veel lõppenud, mille pikemaajalised kõrvalmõjud on teadmata ning millega kaasneda võivate kahjustuste eest ei kanna ei K. Joller, vaktsiinitootjad ega ka avalik võim praktiliselt mitte mingisugust reaalset vastutust," toonitatakse pöördumises.
Arstide Liit: dr Joller on täitnud oma missiooni
Täna laekus EALi vastus SAPTK pöördumisele, kus sedastati, et eetikakomitee hinnangul ei ole Joller arstieetika koodeksis sätestatud põhimõtteid rikkunud.
"Eesti Arstide Liidu eetikakomitee arutas Teie pöördumist ja ei leidnud Karmen Jolleri tegevuses vastuolusid arstieetika koodeksiga, kui ta juhib globaalse pandeemia tingimustes tähelepanu tõsiasjale, et parim tõenduspõhiselt efektiivne meetod nakkushaiguste leviku piiramiseks on vaktsineerimine," kirjutati üldsõnalises vastuses.
"Lisaks patsientide ravimisele, nende autonoomia ja heaolu kaitsmisele on iga arsti missioon vastutada rahvatervise eest ka laiemalt. Seega on dr Joller täitnud oma missiooni, üritades ühiskonna teadvusse viia olulist terviseteavet. Arstid soovitavad vaktsineerida nii nagu näiteks soovitavad ka mitte suitsetada," selgitati Eesti Arstide Liidu eetikakomitee esimehe Katrin Elmeti poolt allkirjastatud avalduses.
Ühtlasi lisati, et arstid on väga teadlikud sellest, et kõigil inimestel on enesemääramisõigus, mida peab austama, aga "kuna […] inimene on osa ühiskonnast, siis teatud olukordades võib üksikisiku otsus tõsiselt kahjustada teiste inimeste heaolu, isegi elu. Eluohtliku ning väga nakkava haiguse vastu vaktsineerimisest loobumine on just selline otsus. Karmen Jolleri püüdlust inimeste tähelepanu sellele juhtida me arstikutsele sobimatuks pidada ei saa."
Vooglaid: EALi vastus annab tunnistust madalatest eetilistest standarditest
SAPTK juhataja Varro Vooglaid, kes EALi eetikakomiteele saadetud pöördumisele alla kirjutas, ütles saadud vastust kommenteerides, et on väga raske mõista, kuidas konkreetsete inimeste nimeline avalik survestamine meedia vahendusel saab olla arstieetikaga kooskõlas.
"Fakt on see, et Karmen Joller on teinud mitmeid avaldusi, mis lähtuvad eesmärgist survestada kultuuriminister Anneli Otti avalikustama oma tervislikke ehk delikaatseid isikuandmeid. On üllatav, et arstide liidu eetikakomitee ei näe ainuüksi selles arstieetika põhimõtete rikkumist. Veelgi üllatavam on aga see, et arstieetika põhimõtete rikkumist ei nähta Jolleri poolt konkreetse inimese nimelises avalikus survestamises, et ta laseks endale teatud medikamente manustada," märkis ta.
Vooglaiu sõnul on konkreetse inimese poolt enesele mingite medikamentide manustada laskmise või mittelaskmise näol tegu sügavalt isikliku otsusega, mida ei ole üldse kohane arstide poolt avalikult arutada ega kommenteerida. Samuti osutab ta, et ükski arst ei tohiks survestada kedagi mingeid medikamente võtma, teadmata konkreetse isiku tervislikku seisundit ja võimalikke vastunäidustusi.
"Üks asi on see, kui arstid väljendavad avalikus arutelus abstraktselt oma põhimõttelisi seisukohti. Sootuks teine asi on aga see, kui oma seisukohti hakatakse konkreetsetele inimestele avalikult peale suruma ning kui selleks kasutatakse koguni meedia abi – rääkimata sellest, kui inimesi sõna otseses mõttes ahistatakse, kutsudes nende tööandjaid neid vallandama, kui nad ei langeta niisugust otsust, nagu vastavat survet avaldav arst soovib," selgitas Vooglaid.
Tema sõnul on Eesti Arstide Liidu seisukoht eeltoodud põhjustel pettumust valmistav ja osutab Eesti arstkonna kahetsusväärselt madalatele eetilistele standarditele.