Kõige suurem murekoht või probleem on üleüldine globaliseerumine ja vaimne ühtlustumine. Ma tahaksin näha Eestit, mis ei ole muutunud mingisuguseks klooniks, ütleb A. H. Tammasaare Muuseumi juhataja Maarja Vaino.

Kui küsime, millist Eestit me tahame, siis mõnes mõttes küsime ka ju seda, millist Eesti kultuuri me tahame. Sest Eesti identiteet või omapära saab ikkagi suures osas taanduda meie kultuurile. Sest, nagu palju on öeldud: ei ole olemas eestipärast matemaatikat ega eestipärast füüsikat ega isegi eestipäraseid automarke, vaid eestlaseks ikkagi saadakse ennekõike kasvades Eesti kultuuri sisse.

Ja kui me vaatame praegust maailma, ja kui me mõtleme selle peale, kuhu praegune Eesti Vabariik või kultuur liigub, siis kahtlemata kõige suurem murekoht või probleem on üleüldine globaliseerumine ja üleüldine vaimne ühtlustumine. Küsides, millist Eestit ma tahaksin tulevikus näha, siis üks kõige kindlamaid vastuseid on, et ma tahaksin näha Eestit, mis ei ole muutunud selliseks … klooniks.

Üleüldiseks klooniks, isegi ei oska öelda, mille klooniks, sellepärast, et selline rahvuskultuuride tasalülitumine tundub olevat üleüldisem, et kõik kipub asenduma millegi halli, keskpärase, massikultuurilisega, ja see oleks kõige suurem oht, mis meid tulevikus võiks ähvardada.

Just see, et meie kultuuriline omapära kaob. Ja kui küsida, et mis meil siis nii väga erilist on, siis nii Tuglas kui Tammsaare ja teised on omal ajal sõnastanud seda omapära nii, et me peame olema võimelised eesti keeles ja eesti kultuuris sõnastama kogu maailma.

See tähendab, et kirjeldamaks inimest, elu, maailma üleüldises mõttes, ei vaja me otseselt tõlkeid, vaid me oleme võimelised tegema seda ise, oma sõnavara, oma mõttemaailmaga. /…/

Tsiteeriksin siia lõppu Tammsaaret, artiklist “Töö ja iseteadvus”, ja ma arvan, et me võime ka nüüd, 21. sajandil, sellele mõttekäigule alla kirjutada:

“Omapära alles teeb meid iseteadvaks ja teadlikuks. Seda omapära on meis uinutatud sajandeid. Sellepärast on ta visa ärkama. Visa on ärkama omapära tarviduski. Mugavam ja kergem on olla nagu teised, sest seda võib rahaga osta. Omapära nõuab tööd, nagu kõik kuldsed asjad.”