Eesti hümn jäi ära. Kuidas president sai sellega nõustuda?

Alates iseseisvuse taastamisest on aastavahetusel esitatud Eesti hümni, kuid seekord kõlas nii Vabaduse väljakul kui Eesti Televisioonis pärast president Kersti Kaljulaidi kõnet hoopis Ivo Linna esituses tuntud lugu "Eestlane olen ja eestlaseks jään".

Hümni ärajäämisele on tähelepanu juhtinud mitmed inimesed, nende seas ka riigikogu liige Henn Põlluaas.

"Oma suureks hämmastuseks ei kuulnud ma peale presidendi kõnet, uue aasta saabumisel Eesti hümni, nagu alati on olnud, nagu on meil ilusaks traditsiooniks saanud. Eriti nördinud ja kurb olen ma seetõttu, et algas Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta, mis peaks olema eriti pühalik ja kus kõik meie riikluse sümbolid ja tunnused peaks olema eriliselt au sees ja esile tõstetud. See on meie iseolemise suurim verstapost, mida tuleb võimsalt ja uhkusega tähistada," kirjutas Henn Põlluaas Facebookis.

"Mind huvitab väga, miks ja kuidas selline asi sai juhtuda, kas see oli teadlik ja ettekavatsetud ning kes selle eest vastutab? Kas tegemist on järjekordse Kaljulaiu poolse traditsioonide lammutamise ja labastamisega, nagu me nägime tema ametissenimetamisel, kus ta eiras ja hülgas presidendi sisseõnnistamise tava? Kas Eesti hümn ei tähenda talle mitte midagi? Või tegid selle lubamatu "uuenduse" ETV ja aastavahetuse ürituse lavastajad/korraldajad? Ka siis jääb üles küsimus: kuidas sai president sellega nõustuda?"

"Traditsioonid ja sümbolid on justkui lõim, mis seovad meid eelmiste aegade, meie esiisade, meie rahva saavutuste, meie kultuuri ja identiteediga. Lõimed, mis aitavad meil olla need, kes me oleme, olla uhked selle üle ning kanda ja anda kõike seda positiivset edasi enda lastele ja järeltulevatele põlvedele. Kelle huvides on selle lõime ja järjepidevuse lõhkumine?"

.
Ka Tallinna Ülikooli ajakirjanduse õppejõud ja tuntud ajakirjanik Priit Hõbemägi avaldas hümni ärajätmise pärast teravas toonis pahameelt.

"Eesti Vabariigi 100. Aasta algas ilma Eesti hümnita. Miks? Kas see on vabariigi sümbolite ja rahvusliku iseseisvuse vaikse kustutamise algus? Pole enam vaja rahvusriiki, perekond ei ole püha, ülikool ei kaitse emakeelt, igaüks võib olla eestlane… Kes on selle taga? Kes vastutab? Kellele seda 100. Sünnipäeva korraldatakse? Identiteedita, rahvustundeta, emakeeleta inimestele?" kirjutas Hõbemägi Facebookis, ja lisas: "Olge kindlad, ma olen sellise Eesti vastu viimase hingetõmbeni!".

Eesti Päevalehes avaldatud samateemalises artiklis lisas Hõbemägi, et tema pahameele taustaks on mitte ainult hümni ärajätmine, vaid selle taustaks olev tunduvalt sügavam probleem.

"Miks ma hümni aastavahetusel mängimata jätmise pärast torisen, võib küsida. Chill ja Netflix, sõbrad, elu läheb edasi! Aga sellepärast, et see on esimene tõesti suur tükk, mis kukkunud välja meie rahvast ja riiki kaitsvast ühtsuse müürist. Seda müüri, mis hoiab meid rahvana koos, lagundavad iga päev arvamusartiklid ja kommentaarid, mis väidavad et igaühel on oma tõde, et need kõik on võrdsed ja mingeid põhiväärtusi ei ole olemas, et kõigil on õigused, kuid pole vastutust, ja mitte midagi ei tule enam välja teenida," kirjutas Hõbemägi ja kordas, et on "viimse hingetõmbeni sellise Eesti vastu, kus uus aasta algab ilma vabariigi hümnita."

.