Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Foto: Scanpix

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ametnike sõnul keeldus peaminister Jüri Ratas EKRE vastuseisu tõttu allkirjastamast nn “desinformatsiooni” vastast avaldust, kuhu Läti ja Leedu alla kirjutasid, kirjutab Delfi. Avaldus allkirjastamata jätmine mõjutab kaudselt ka Delfit ennast, kuna väljaanne tegeleb samuti erinevate projektide raames “väärinfoga” võitlemisega.

Macron käis visiidil Leedus ja Lätis ning tõi ühes ühisavalduse, millega kutsutakse Euroopa Liidu riike võitlema valeinfo vastu.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo meedianõuniku Liisi Polli sõnul ei olnud Eesti nõus avaldusega liituma muuhulgas seetõttu, et selle tekstis kutsuti üles desinformatsiooniga võitlemiseks meediat seadusandlikult ebaproportsionaalselt reguleerima, millega kaasneksid väljaannetele ja platvormidele õiguslikud kohustused ja ka sanktsioonid.

Delfi kirjutab aga Politico allikatele viidates, et Macron ei tulnud Eestisse ning avaldusele jäi siit toetus saamata just seetõttu, et EKRE on koalitsioonierakond.

Soov meediaplatvorme karmilt reguleerida

Avalduse tekstis kirjutavad Prantsusmaa, Läti ja Leedu, et Euroopa nn “demokraatia rakendusplaan” peaks sisaldama mitmeid väidetava “desinformatsiooni” vastu võitlemise meetmeid. “Esiteks peame kindlustama, et meie valimisprotsess nii Euroopa kui liikmesriikide tasemel on turvaline, ning kindlustama valimistulemuste õigsuse,” deklareerivad riigid.

Avalduse kohaselt peaks ELi riigid looma ühtse küberteenistuse, mis saaksid riikidele vajadusel appi tulla.

Samuti räägitakse vajadusest olla “desinformatsiooni” suhtes vastupidavam. Selleks tulebki väidetavalt asuda erinevaid meediaplatvorme karmilt reguleerima. Muuhulgas peaksid platvormid jagama infot niinimetatud “faktikontrollijatega” ja tagama makstud poliitilise sisu “läbipaistvuse”.

Eestis on tuntuimaks “desinformatsiooniga” võitlevaks faktikontrolli organisatsiooniks teadupärast Delfi. Näiteks osaleb Delfi Google’i rahastuse toel algatatud faktikontrolliprojektis Debunk, mida toetavad ka Leedu kaitseministeeriumi, välisministeeriumi ja relvajõudude nn strateegilise kommunikatsiooni ehk propaganda üksused.

Ka Debunk kasutab oma tegevuse põhjendusena väidetavat sekkumist valimistesse. “Desinformatsioonist on saanud globaalne väljakutse ka kõige võimsamatele riikidele ja valitsustele, sealhulgas meie liitlastele – USAle, Euroopa Liidule ning NATOle /…/ Ebapiisav vastus desinformatsioonile on juba praegu mõjutanud mitmete riikide, näiteks USA ja Ühendkuningriigi valimistulemusi, läinud maksma miljardeid eurosid ning loonud eeldused üleüldise sotsiaalse ebakindluse tõusuks,” väidetakse Debunki kodulehel.

Toimetas Jaanus Vogelberg