Plakatid kooseluseaduse vastaselt meeleavalduselt Toompeal, 24. november 2015. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Turu-Uuringute AS-i värske uuringu kohaselt on Eesti Vabariigi kodanike vastuseis kooseluseadusele kasvanud ja umbes 60 protsenti küsitletutest on vastu samasooliste paaride õigusele registreerida oma kooselu. Vastuseis on kasvanud ennekõike naiste arvelt.

2016. aasta jaanuaris tellis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut uuringu Eesti Vabariigi kodanike väärtushinnangute kohta, mille viis läbi Turu-Uuringute AS. Muude küsimuste seas uuriti inimeste suhtumist homoseksuaalidesse ja nende õigustesse.

Kooseluseaduse vastaste osakaal kasvanud

Uuringust selgus, et 60 protsenti inimestest on vastu samasooliste paaride õigusele registreerida oma kooselu, mis näitab, et vastaste osas on toimunud märgatav nihe ning seda eelkõige naiste arvelt.

“Võrreldes sügisega on kooseluseaduse vastaste osakaal kasvanud. 2015. aasta novembris Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitluses toetas kooseluseaduse tühistamist 54% vastajatest. Kuna geipaaride õigus registreerida oma kooselu seostub vastajatele ilmselgelt kooseluseadusega, näitab kahe uuringu võrdlus, et vastumeelsus samasooliste paaride kooselu registreerimise osas on kasvanud ning seda eelkõige naiste arvelt,” ütles vanemteadur Peeter Espak.

“Kui sügisel oli kooseluseaduse vastu 63% meestest ja 43% naistest, siis viimase uuringu põhjal on samasooliste kooselu registreerimise küsimuses vastu 62% meestest ja 58% naistest. Seda nihet naiste meelemuutuses ei ole kerge seletada ning põhjuste teadasaamiseks tuleks teha antud temaatikal eraldi uuring.”

Ühiskonnas üldlevinud arvamuse kohaselt on naised seksuaalvähemuste õiguste osas soosivamad, kuid tegelikkuses tänasel päeval erinevus puudub. Geipaaride lapsendamisõiguse vastu on nii meestest kui naistest 77 protsenti.

Venelased eestlastest konservatiivsemad

Samas eksisteerib märkimisväärne lõhe eesti ja vene keelt kõnelevate vastajate vahel. Kui eestlastest on samasooliste kooselu registreerimise vastu 57 protsenti, siis venelastest on vastu 77 protsenti. Vene keelt kõnelevad inimesed on kõigis homoseksuaalsusega seotud küsimustes märgatavalt konservatiivsemad.

“Kuigi uuring näitab, et koguni 53% Eesti kodanikest suhtub homoseksuaalsusesse kui nähtusesse negatiivselt, siis enamus vastajatest aktsepteerib homoseksuaalseid inimesi enda kõrval,” rääkis Peeter Espak.

Kui vastajatel paluti valida nimekirjast, keda nad ei sooviks endale naabriks, siis homoseksuaale nimetanud inimesed olid selges vähemuses. Narkomaane ei sooviks oma naabriks 84%, kriminaale 66%, emotsionaalselt ebastabiilseid inimesi 58%, mustlaseid 52% ning homoseksuaale 39% vastajatest. Seega eksisteerib vastumeelsus vaid homoseksuaalidele kooselu- ja lapsendamisõiguse andmises.

Kooseluseaduse pooldajad on väikeses enamuses vanusegruppides 18–24 ja 25–34, kõrgharidusega ning kõige kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas. Kõrgharidusega vastajatest toetab kooseluseadust 53% ja vastu on 47%.

Enim on vastu Keskerakonna, EKRE ja Vabaerakonna toetajad

“Kui vaadata, millised on arvamused erinevate parteide toetajate seas, siis kõige vähem aktsepteerivad homoseksuaalsust kui nähtust Keskerakonna (77%) ja EKRE (64%) valijad. SDE (34%), IRL-i (35%) ja Reformierakonna (38%) valijad on mainitud nähtuse osas sallivamad. Ootamatult eristuvad eelpool mainitutest selles küsimuses Vabaerakonna valijad, kellest koguni 55% ei aktsepteeri üldse homoseksuaalsust kui nähtust,” rääkis Espak.

Erakondliku eelistuse järgi on kooseluseaduse osas kõige negatiivsemalt meelestatud Keskerakonna ja EKRE toetajad. Üllatuslikult on SDE ja Reformierakonna valijate seas kooseluseaduse toetajad vaid kerges enamuses, geipaaride kooselu registreerimist toetab 55% SDE ning 52% Reformierakonna valijatest.

Ülisuur vastuseis lapsendamisõigusele

On tähelepanuväärne, et homoseksuaalidele lapsendamisõiguse andmises on ühiskonnas tugev vastuseis. Eestis keskmiselt ei toeta geipaaridele lapsendamisõiguse andmist 77% inimestest.

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Varasemate samateemaliste uudistega saab tutvuda siin.