Nominaalselt jätkab majandus hinna- ja palgatõusu toel hoopis kasvamist, leiab Eesti Panga president Madis Müller olukorras, kus tarbimine on vähenenud ja inimestel on raskusi tavapäraste arvete tasumisel.
Eesti Panga prognoosi kohaselt on sügistalvel majanduses veidi keerulisemad ajad ja üldine majanduskasv võib tulla negatiivne, vahendab ERR intervjuud Madis Mülleriga. Müller leiab, et Eesti majanduses on praegu kiire hinnetõusu tõttu pilt keeruline ja inflatsiooni tagajärjed on jõudnud ka ettevõteteni.
"Esimese poolaasta jooksul võis ütelda, et Eesti ettevõtted saavad päris hästi hakkama: isegi kui sisendhinnad tõusid, siis üldiselt suudeti see müügihindadesse edasi panna. Nüüd meile tundub, et on esimesi märke, et see ei saa lõpmatuseni kesta ja ettevõtetele on läinud olukord teisel poolaastal keerulisemaks," nentis Müller.
Müller ennustab majanduses keerulisemat aega, kuid mitte krahhi. "Me näeme, et majanduses on alates aasta teisest poolest järgmise aastani suhteliselt keerulisem aeg. Aga me ei ennusta krahhi – me näeme, et majanduskasv sel aastal jääb nulli ümber, võib-olla pisut miinusesse, aga samas on see, et nominaalsetes eurodes Eesti majandus kasvab, ettevõtete käibed eeldatavasti kasvavad, ka inimeste sissetulekud," märkis Müller ja osutas samas, et kuna hinnatõus on kiire ja majandust mõõdab Eesti Pank hinnakasvuga korrigeeritult, siis "kogu kasv saab hinnatõusu poolt ära söödud."
Ühtlasi sõnas Müller, et kuna inflatsioon on kiirem keskmise palga kasvust, siis ei saa tarbimine lõpmatuseni kasvada või samas tempos püsida. Samuti tõdeb Müller, et inimeste säästud, mille najal senine inflatsioon on kuidagi üle elatud, hakkavad lõppema, mistõttu "tarbimine võtab hoogu maha ja sellest ka majanduskasvu aeglustumine."
Müller peab vajalikuks maksta inimestele toetusi, aidata Ukraina sõjapõgenikke ja panustada senisest rohkem riigikaitsesse, mis on võimalik tänu väga heale maksulaekumisele.
"Positiivse poole pealt on õige välja tuua väga tugevad maksulaekumised. Üldiselt – kui hinnatõus on väga kiire, siis ka maksulaekumised kasvavad esialgu kiiremini kui kulutused ja see on loonud hetkelise hea olukorra valitsusele riigieelarvet kokku pannes," rääkis Müller ja jätkas, et murekoht on järgmise paari aasta perspektiiv, kuna eelarvepuudujääk on suur, millest on aga keeruline välja ronida. Sellega kaasneb täiendav surve inflatsiooni kasvuks ja intressimäärade tõusuks, mis on omakorda arvestatav täiendav kulu riigile.
Müller osutas, et rahva ostujõud kukub tagasi mõne aasta tagusele ajale, kuna hinnad kasvavad palkadest kiiremini.
Toimetas René Allik