Loomulikult mulle Narva tank ei meeldi, kasvõi sellepärast, et mulle pole kunagi meeldinud ei tankid ega sõjafilmid, okupantide poolt Eestis sooritatud kuritegudest rääkimata. Aga ma ei ole kindel, et meie peavoolumeedia äärmine labastumine ja räpakus seda teemat käsitledes ei ole pärit sealt, kust ka see tank, kirjutab Ivan Makarov.
Putini skulptuur New Yorgis. Reuters/Andrew Kelly
Läinud nädala üks vähestest Eesti jaoks meeldivatest sündmustest oli see, et peaminister Kaja Kallas sai Euroopa poliitilise kultuuri auhinna. Teda tunnustati Šveitsis Asconas Euroopa poliitilise kultuuri maineka auhinnaga.
Kohe möönaks, et see on hea, kui eestlasest ja seega ka Eestist arvatakse hästi. Kuna peaministrit auhinnati tema „poliitilise julguse eest Venemaa agressioonile vastuseismisel ja mõjuka rolli eest lääneriikide tugeva reaktsiooni tagamisel," siis auhinnati poliitilist kultuuri konkreetselt välissuhtluses. Meie teame Kaja Kallase empaatiavõimest Eesti välissõpradest rohkem ja oleme näinud-kuulnud tema suhtlusstiili riigikogus valitsuse infotundidel, aga see on meie Eesti siseasi ja konservatiivid ei hakka sellest sisisema välislehtedele stiilis „I hate them" ja „shitstorm" nagu Kersti Kaljulaid, kellel puudus seega küll igasugune poliitiline kultuur ka välissuhtluses.
See on väga hea, kui Eestist ja eestlastest peetakse lugu ja arvatakse meist head. Õigesti arvatakse. Kuigi tõtt öeldes „Euroopa poliitilise kultuuri auhind" kõlab kuidagi sarkastiliselt, kuna see „europoliitkultuur" seisneb ju põhiliselt selles, et suruda väiksematele riikidele peale suurriikide tahet, ähvardada ja karistada rahvusriike, suruda jõuga peale soolisi perverssusi, hävitada Euroopa kultuuri multikultiga ja summutada selle rahvaid ning nende seni kultuurset elulaadi kohutava hulga meessoost noorte neegrite, araablaste, moslemite invasiooniga, kes toovad endaga kaasa ka oma vägistamis- ja kõrilõikamiskultuuri.
„Euroopa poliitiline kultuur" on üks maailma jälgimaid nähtusi, kui valgete põliselanike suhtes on lubatud diskrimineerimine ja rassism, aga sellest rääkimine on karistatav. Kui Inglismaal teostatakse valgete laste vastu ulatuslikku "vägistamisdžihaadi". Kui sajad tuhanded mosleminaised elavad Euroopas igasuguste õigusteta ja sissepakituna, aga feministid ründavad hoopis „keskealisi valgeid mehi", mitte rääkides tüdruklaste verisest ümberlõikamisest, lapspruutidest jne.
Nadi auhind ausalt öeldes. Võlts, nagu kogu koloniseeritava Euroopa topeltmoraal.
Aga kui eile tegi peaminister Kaja Kallas vähemalt tööd, esinedes pühapäevasel paneelarutelul päevakajalistel välispoliitilistel teemadel, kus tema vestluskaaslasteks olid Šveitsi Konföderatsiooni president Ignazio Cassis, Saksa rahandusminister Christian Lindner, Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu juhatuse liige Norbert Röttgen ja Saksa eriasjade minister Wolfgang Schmidt, siis Eesti Vabariigi president jätkas pidutsemist Eesti eri paigus.
„President Alar Karis pidutses seto kuningriigi päeva avamisel", teatas Postimees.
Nojah – milline presidendi institutsioon, selline ka kuningriik, mida ta väisab. Alles nimetas meedia teda „staariks" koos Sandra Vabarnaga, kui president lõõgastus Viljandi folgil, ja nüüd siis järgmine karneval. Aga olekski naiivne loota, et ta läheks praegu kuhugi Narva kanti.
Kuigi, kuigi… Oma toredas loos „Et tank meid tülli ei ajaks" (ERR, 05. august 2022) kirjutas Alar Karis järgmist: „Kes tahab Narvale ja üldse Ida-Virumaale tegelikult kasulik olla, mõelgu Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi üleskutsele: isamaaline tegu oleks Ida-Virumaale tööle ja elama tulemine, mida saavad teha õpetajad, arstid, insenerid, ettevõtjad ja paljude teiste elualade inimesed, kes annaksid selle piirkonna arengule uue hoo ja tugevdaksid eestimeelsust. Nii ongi paljud teinud ja veel rohkemad loodetavasti teevad. Need, kes oskavad näha, et Narva ei ole ühe tanki linn."
Õige: president mingu siis ise Narva ja tehku seal oma tööd, esindagu eestlasi, Eesti riiki, sest härra Gamzejevgi arvab, et see oleks „isamaaline tegu". Ja president toetab seda arvamust kahe käega. Aga toetagu siis ka kahe jalaga. Kuid täna sõidab sinna hoopis Kaja Kallas.
See-eest kohtus president kohalikega ja Setomaa eestvedajatega Lüübnitsas ja Võõpsus. Seal on hea, seal pole tanki ega Katri Raiki. Nagu öeldakse, „mugav mees"!
Aga äkki president vähemalt taipas, et talle anti Setomaal demokraatia õppetund: Luhamaal peetud Seto kuningriigi päeval valis rahvas setode uueks ülemsootskaks Anzelika Gomozova, kes edestas ausas võistluses rahvahääletusel Raivo Ristimäed ning on nüüd järgmised kaksteist kuud setode juhtfiguur ja jumal Peko asemik maa peal.
Seega ülemsootska on EV riigipeast legitiimsem. Praegune EV president ei ole valitud rahvahääletusel, vaid määratud käputäie riigikogulaste poolt, tal ei olnud vastaskandidaatigi ja ta on seega mitte jumal Peko, vaid Siim Kallase asemik Eestimaa peal. See, et ta kinnitas ametisse mitu kahtlase taustaga ministrit, nõrgestas veelgi niigi räsitud presidendiameti usaldusväärsust.
Aga see tants ümber aurutanki aitas meil paremini märgata mitte ainult valitsusjuhi hiilgust ja riigipea viletsust, vaid ka paljude teiste tegelaste tegelikku palet, kes peaaegu kõik hakkasid kalkuleerima, kui palju nende tankiteemalised avaldused nendele isiklikult märtsis hääli tuua või nendelt hääli võtta võivad. Eriti rumalasse olukorda panid ennast muidugi mõttetud seksuaalsesse anarhiasse vajuvad sotsid.
Sotsiaaldemokraat Katri Raik üritas püsida poliitilisel pinnal, kasutades keskerakonna poolt aastakümnetega katsetatud ja täiustatud kahe tooli peal istumist, kuid lõpuks kavaldas iseennast üle ja on nüüd omadele võõras ja võõrastele võõras. Kusjuures „omade" mõiste tähendab selle poliitiku jaoks midagi muud, kui eestlased või venelased. Ta kandis pidevalt lilli punamonumentide jalamile, mida üks „pool" jälestas ja mille üle teine „pool" naeris. Ta pani jaanipäevaks selga kolmevärvilise kleidi, mida esimesena mainitud „pool" ikka jälestas ja mille üle teine „pool" ikka naeris.
Loomulikult pole tal mitte mingit hingelist sidet raudkolakaga, pigem ikka Tiimanni ja Daumani tänavanimedega, kuna iga sotsi unistus on ju taastada mingil kujul Eesti (Narva) töörahva kommuun. Nagu kirjutas äsja Põhjarannikus haldusminister Riina Solman, „25. juulil 2020 edastas riigihalduse minister Jaak Aab Narva linnavalitsusele märgukirja, milles paluti esimesel võimalusel võtta päevakorda Ansis Daumani ja Albert August Tiimanni tänavanimede küsimus ja korraldada tänavanimede asendamine Eesti aja- ja kultuurilooliselt sobivate nimedega. Katri Raigi juhitud uus linnavalitsus teatas selle aasta jaanuaris, et esitab volikogule tänavanimede muutmise eelnõu menetlemiseks, kuid siiani seda tehtud ei ole."
Nii et sots vingerdas, vassis ja valetas. Loomulikult oli sotside suurim viga meie ehk mitte kõige nutikama siseministri Lauri Läänemetsa häbiväärne visiit Narva, kus kaks parteikaaslast hakkasid tegelema lehmakauplemisega terve Eesti nähes, lubades tanki eest haiglat ja madalamaid soojatariife, nagu oleks tegemist terve linnatäie Suure Isamaasõja veteranidega vene ajal. Pärast seda hakatigi tanki juures grillima.
Kuid kired punase tapamasina ümber näitasid kõige selgemini ikkagi meie peavoolumeedia vaimset taset, mis on nagu teatud sorti ameerika filmides, kus kõige „vaimukamates" kohtades keegi valjusti ja avalikult peeretab, ja neid kohti on palju. Ilmselt vajavad ka voolikupead mingit vaheldust, sest sajatused Varro Vooglaidi, Helmede, konservatiivide ja keskealiste valgete eesti meeste aadressil on juba niivõrd äraleierdatud, et klikimajandus hakkas näitama väsimuse märke. Ja siis tuli see punane tank, nagu Soonvaldi unelmate valge laev.
Kõigepealt oli teravmeelitsemise lahingusse paisatud vana kaardivägi – Oskar Lutsu „Kevade" täis kakanud Ivan Orav, oravate partei auliige, kes avaldas 5. augustil EPL-is „Nädala näo" loo „Eks Narva tank on ju salakavalalt ehitatud. Eestpoolt vaadates püksata mees, aga tagantpoolt eit mis eit!"
Eesti vasakliberaalne nali erineb muidugi tuntud ja hinnatud inglise huumorist, aga et niivõrd… „Mõned haleda südamega vene memmed pudistasid tanki juurde ka saia, ehkki tegelikult ei tohi tankiste saiaga toita, see pole nende kõhule hea. Varsti hakkaski tankitorust tulema selliseid pauke ja purtsatusi, et hoia alt ja pigista nina kinni… Igasuguseid riivatud stseene tuli ette. Eks ta oli ju niimoodi salakavalalt ehitatud: eestpoolt vaadates meenutas püksata meest, aga kui tagantpoolt silmitsesid, siis oli eit mis eit! Niimoodi juhtuski, et tanki esimene ots sai kalliks ennekõike üksikutele naisterahvastele, need muudkui sahkerdasid pika toru ümber, sidusid selle külge lehve ja lipsukesi, määrisid roosiõliga ja mäkerdasid poslamaslaga. Üks vaimust vaevatud Kuremäe kloostri nunn väitis koguni, et tank olla talle lapse teinud, ja esitas tõenduseks pesumasina Volga-3. Tanki tagumik jällegi tekitas ebatervet huvi tiirastes meeskodanikes. Selle asemel et minna kaevandusest koju oma pere juurde, aeleti hoopis tanki juures, joodi pudelist viina, ja kui kuraasi oli juba piisavalt, siis mindi ja käperdati roomikuid. Ja tuli ka hullemat ette! Mäletan, et kord võttis miilits lausa vahi alla ühe Narva elektrijaama mehaaniku, kellel varem oli olnud sündsusetuid kokkupuuteid kohaliku sovhoosi lammaste ja kitsedega," kirjutab „kirjanik".
Jah, kui Lutsult pole võtta, siis huumori tipuks jääbki peeretamine, pederastia ja zoofiilia. Kui ei teaks, et tegemist on endise komsomolilehega, siis arvaks, et see on mingite sodomiitide väljaanne.
Ja ega eesti rahvuse, keele ja kultuuri eest seisev Postimees saa Delfist maha jääda! 5. augustil ilmus seal lugu „Mehis Kukk: Narva ehk täna reedad Välbe, homme Šoigu, ülehomme keerad Putinile selja".
Ega see ei jää vaimukuse poolest Kivirähale alla, ei. „Jelena Välbel on Eestiga sidemed olemas, aga ta on koledam kui öö, täpselt sama kole nagu vene tank. Ma ei ütle, et koledatel naistel pole elus kohta, on, Välbelgi on, temaga annaks näiteks lihtsasti kogu selle Narva tankiprobleemi ära lahendada. Võtaks praeguse tanki öösel maha ja paneks sinna sama suure Jelena Välbe kuju asemele? Keegi ei saaks enne aru, kui juba hilja on. Laseksime skulptor Mati Karminil teha Joala monumendi ainetel ühe suurte tissidega tanki ja siis vaatame, kui paju lilli edaspidi sinna Välbe jalamile pannakse. Alles oli uudis, et Jelena Välbe helistas ühele sportlasele ja karjus tema peale. No vaat, Jelena Välbe kuju võikski vahetpidamata möödaminejate peale karjuda. Solvata ja ropendada. Lasta skulptoril Jelena Välbe pähe sinna, kus teistel inimestel on käbinääre, liikumisandur panna, nii et kui keegi mööda läheb, hakkab Välbe tema peale vene keeles ropult karjuma: IDI NAXUI."
Siin ei ole asi isegi niivõrd selles, et Eesti tähtsamate lehtede toimetused arvavad, et nürimeelsus, rõvedus ja nilbus ongi satiir ja huumor. Veel suurem häda seisneb selles, et Postimees esitleb selle teksti autorit nagu „Mehis Kukk, keskmine eestlane". No kust selline lugupidamatus eestlaste suhtes? Aga võib-olla on see hoopis Postimehe keskmine lugeja?
Ja võib-olla mitte ainult lugeja… Postimehe Viljandi filiaali ehk ajalehe Sakala arvamustoimetaja Triin Loide avaldas 6. augustil loo „VABA MÕTE: Tants tanki ümber". Seal autor toob välja mõned soovitused, mida võiks Narva tankiga ette võtta: „Teine soovitus oli, et eestlased võiksid tanki maha matta, jätta pealmise luugi lahti ning ehitada luugi kohale kuivkäimla. Mitte küll nii elegantne, aga annaks tõepoolest palju mõtteid üsna hästi edasi."
Ja juba jälle „eestlased". Alles oli „keskmine eestlane". Mõlemad sellises räpases kontekstis.
Kas seda on võimalik kuidagigi kommenteerida? See on koht, kus jääb ainult laiutada käsi. Räägitakse, et Eesti ajakirjanduses teeb praegu ilma Marju Lauristini koolkond. Äkki professor Lauristin kui intelligentne inimene võtaks selle kohta sõna? Ta peaks ju oma õpilaste vaimukustega kursis olema, sest väidetavalt tõmbab kurjategijat alati tagasi tema sooritatud kuriteopaika.
On ilmselt liiast lisada, et ka mulle see monument ei meeldi kasvõi sellepärast, et mulle pole kunagi meeldinud ei tankid ega sõjafilmid, okupantide poolt Eestis sooritatud kuritegudest rääkimata. Aga ma ei ole kindel, et meie peavoolumeedia selline äärmine labastumine ja räpakus ei ole pärit sealt, kust ka see tank.