Statistikaamet avaldas 14. jaanuaril Eesti rahvaarvu esialgsed andmed, mille kohaselt elas 2026. aasta jaanuari esimese päeva seisuga Eesti territooriumil esialgsetel andmetel 1 362 954 inimest.
2025. aasta 1. jaanuaril elas Eestis 7041 inimest enam. 2025. aastal sündis 9092 ja hinge heitis 15 427 inimest ehk elust lahkunuid oli 6335 inimese võrra enam. Samuti otsustas Eestist ära kolida 706 inimest rohkem kui asus riiki elama, mis rändesaldos kajastub numbrites 12 004 inimest 11 298 vastu.
Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul süvenesid 2025. aastal viimaste aastate rahvastikutrendid. Tema kinnitusel oli rändesaldo negatiivne viimati 2014. aastal. Surmade ja rändesaldo peale kokku langes Eesti rahvaarv 7041 inimese võrra, nentis statistik.
Sündide arv jäi teist korda ajaloos alla 10 000
Möödunud aastal sündis 9092 last, mida on 6% vähem kui 2024. aastal. „2025. aastal sündis 600 last vähem kui aasta varem. Sündide arv hakkas järsult langema 2022. aastal ja möödunud aasta oli teine kord ajaloos, kui aastane sündide arv jäi alla 10 000," selgitas Rootalu. Ta lisas, et 2024. aastaga võrreldavat sündide arvu langust 2025. aastal enam siiski ei olnud.
Sündimuse langust seostatakse muuhulgas sünnitusealiste naiste üldarvu langusega. Statistikaameti andmetel elas 2025. aastal Eestis 20–44-aastasi naisi kuskil 210 000, mida on 10 000 võrra vähem kui kümme aastat tagasi. Samas viimasel kolmel aastal on osutatud vanuses naiste arv siiski püsinud suuresti muutumatuna.
Naaberriikides on Rootalu sõnul märgata samu suundumusi nagu Eestis. „Esialgsetel andmetel vähenes sündide arv märgatavalt ka Lätis ja Leedus. Soomes oli sündide arv eelmise aasta esimese üheksa kuu põhjal mõnevõrra kasvanud, olles siiski pikemas aegreas madal," ütles ta.
Surmade arv vähenes Eestis 2025. aastal tunamullusega võrreldes 300 võrra. Möödunud aastal suri 15 427 inimest, mis on samas suurusjärgus 2010.–2019. aasta keskmisega.
Eestist lahkujaid on rohkem kui siia saabujaid
Registreeritud rände andmetel saabus eelmisel aastal Eestisse 11 298 ja lahkus 12 004 inimest ehk väljaränne ületas sisserännet 706 inimese võrra. Tegemist on esimese korraga alates 2014. aastast, mil rändesaldo on jäänud negatiivseks ehk lahkujaid on olnud rohkem kui saabujaid.
„Sisserännanutest umbes 35% ehk 4000 inimest olid Ukraina kodakondsusega, mida on vähem kui varasematel aastatel. 2022. aastal saabus Eestisse 33 200, 2023. aastal 13 100 ja 2024. aastal 7000 Ukraina kodanikku," ütles Rootalu ja lisas, et esialgsetel andmetel jäi negatiivseks ka Eesti kodanike rändesaldo. „Viimasel kümnel aastal on Eesti kodanike rändesaldo tervikuna olnud siiski tasakaalus," tõdes ta.
Mõne kuu jooksul lisab statistikaamet registreeritud rändajate arvule ka registreerimata rändajate arvu ja siis selgub lõplikult, kas eelmise aasta rändesaldo tervikuna jäi negatiivseks või mitte.
Esialgne rahvaarv arvutatakse rahvastikuregistris eelmisel aastal registreeritud sünni, surma- ja rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 21. aprillil. Metoodikate erinevused on kirjeldatud statistikaameti blogis.
Andmed on avaldatud 14.01 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Toimetas Karol Kallas