Eesti Teadusagentuuris kehtib 2020. aasta lõpust soolise võrdõiguslikkuse kava, mida agentuuri töötajaskonda vaadates sihikindlalt eiratakse.
Teadusagentuuri naiste ja meeste võrdsete õiguste programmi esimeses lõigus kirjutatakse: "Lähtume soolisest võrdõiguslikkusest läbivalt kõigis oma tegevustes ilma kompromissideta kompetentsuse ja kvaliteedi osas." Siinkohal võiks meelde jätta sõna "kõigis".
"Soolise võrdõiguslikkuse edendamine puudutab kõigi teadusagentuuri osakondade tegevusi," jätkatakse kava tutvustamist.
Sugude võrdsuse saavutamine on järgnevalt lahutatud kuueks osaks:
1. Sooteadlikkuse tõstmine teadusagentuuri töötajate ning kogude ja komisjonide liikmete seas.
2. Võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine.
3. Soolise tasakaalu suurendamine kogudes ja komisjonides jt kaasatud ekspertide seas.
4. Soolise tasakaalu suurendamine grantide, auhindade ja toetuste taotlejate ja saajate seas.
5. Sooteadlikkus kommunikatsioonitegevustes.
6. Võrdsete võimaluste ja toetava töökeskkonna tagamine teadusagentuuri töötajatele.
Kolmanda punkti selgituses kirjutatakse: "Eesti Teadusagentuuri eesmärgiks on jõuda võimalikult suure soolise tasakaaluni."
"Kogude ja komisjonide heaks sooliseks tasakaaluks loeme alaesindatud soo vähemalt 40% esindatust," jätkatakse samas punktis soolise tasakaalu valgustamist.
Eesti Teadusagentuuri hingekirjas on 51 naist ja 18 meest ehk mehi on 69 töötajast ainult 26 protsenti.
Teadusagentuuri administratsioonis, mida juhib Anu Noormaa, on ametis üksteist inimest, kellest ainult kaks on mehed: teaduseetika valdkonna juht Marten Juurik ja IT-spetsialist Tõnis Eelma. Teadusagentuuri juhtkonnas on sooline tasakaalutus 82 protsenti meeste kahjuks.
Enda kehtestatud soolise võrdõiguslikkuse reeglitele vastamiseks peaks teadusagentuur üldiselt asendama kümme naist meestega. Juhtkonnas peaks 2–3 naise asemel töötama mehed.
Meeste esindatus on agentuuri kuuest osakonnast kõige suurem välisteaduskoostöö osakonnas, kus töötab neli meesterahvast ja teadus- ja arendustegevuse rahastamise osakonnas, milles on ametis seitse meest. Ülejäänud neljas osakonnas töötab 1–2 meest.
Viidatud kolmandast soolise tasakaalu saavutamise lahendusest leiab veel punkti: "Võrdsete kandidaatide puhul eelistame alaesindatud soost kandidaati." Ehk lahti seletades peaksid kümme järgmist Teadusagentuuri töötajat olema mehed.
Agentuuri nõukogus seevastu on neli meest ja kolm naist ning seda juhib haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal.
Kahekümneliikmelisest Hindamisnõukogust, mida juhib Noormaa, on kaksteist mehed. Mõlema nõukogu puhul on tegemist struktuuriüksustega, kus on sugudevaheline 60-40 protsendijaotus enam-vähem täpselt paigas.
Samuti võib juhtida tähelepanu, et Teadusagentuuri kava on ilmselt ajast ja arust, kuna selles ei arvestata libasooliste teadlastega. Libasoolisust, mille nähuks on inimese "tunne", et tema sugu erineb "kaasasündinud" soost, peetakse Euroopa Liidus "teaduslikuks tõsiasjaks", sest Euroopa Liidus teaduse vastu olevaid norme seaduseid ja norme väidetavalt ei kehtestata. Euroopa Liidu ülemkomissar Ursula von der Leyen kuulutas Maailma Majandusfoorumi kõnekoosolekul Davoses, et "teaduse usaldamine" on Euroopa Liidu majanduse taastumise aluseks.
(Objektiiv tänab ajaloolast ja parema ilmavaatega poliitikut Jaak Valget tähelepanu juhtimise eest Eesti Teadusagentuuri töötajaskonna soolistele ebakõladele.)
Toimetas Karol Kallas