Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) liitus Euroopa Parlamendi 16 rahvusliku erakonna ühisavaldusega, mis kutsub üles reformima Euroopa Liitu, et hoida ära rahvustevaba ja ideoloogilist monopoli kehtestava Euroopa superriigi loomine.
"Euroopa Liit vajab põhjalikku reformi, kuna praegu ei tegeleta enam Euroopa ja selle pärandi kaitsmisega ega Euroopa rahvastele vaba arenguvõimaldamisega. Selle asemel on Euroopa Liit ise muutunud probleemide, ärevuse ja ebakindluse allikaks. Rahvad tunnevad, nagu võetaks neilt vaikselt ja aegamööda ära õigus teostada oma legitiimset ning suveräänset võimu," seisab avalduses.
"EL on üha enam muutumas tööriistaks äärmuslikele jõududele, kes tahaksid teostada Euroopa kultuurilist ja religioosset ümberkujundamist, eesmärgiga luua rahvustevaba konstruktsioon, Euroopa superriik, hävitada või tühistada Euroopa traditsioonid, muuta sotsiaalseid institutsioone ja moraalipõhimõtteid."
Deklaratsiooni kohaselt tekitavad katsed muuta Euroopa Liidu institutsioonid riiklike põhiseaduslike institutsioonide suhtes ülimuslikeks asutusteks kaost, õõnestavad aluslepinguid ning muudavad küsitavaks liikmesriikide põhiseaduste rolli. "Siit tulenevad vaidlused pädevuste üle lahendatakse aga poliitiliselt tugevamate poolt oma tahte peale surumisega nõrgematele. See hävitab Euroopa kogukonna kui vaba kogukonna toimimise alused."
Muu hulgas sedastatakse deklaratsioonis, et ajal, mil Euroopa seisab silmitsi tõsise demograafilise kriisiga, madala sündimusega ning rahvastiku vananemisega, on lahenduseks perekonda toetav poliitika, mitte massiline immigratsioon.
Deklaratsiooniga on liitunud fraktsioonidesse Identiteet ja Demokraatia (ID) ning Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ICR) kuuluvad erakonnad Rassemblement National (Prantsusmaa), Lega Per Salvini Premier (Itaalia), Prawo i Sprawiedliwość (Poola), Vox (Hispaania), Fratelli d'Italia (Itaalia), FPÖ (Austria), Vlaams Belang (Belgia), Dansk Folkeparti (Taani), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (Eesti), Perussuomalaiset (Soome), Lietuvos lenkų rinkimų akcija (Leedu), Partidul Național Țărănesc Creștin Democrat (Rumeenia), Ellinikí Lýsi (Kreeka), Bălgarsko nacionalno dviženie (Bulgaaria), Ja21 (Holland), samuti praegu fraktsiooni mitte kuuluv Ungari valitsuserakond Fidesz.
EKRE poolt deklaratsiooni allkirjastanud Jaak Madisoni sõnul on ühisavaldus esimene samm Euroopa rahvuslike erakondade konsolideerumisest.
"Ühise deklaratsiooniga on pandud alus võimaliku uue fraktsiooni moodustamisele Euroopa Parlamendis. Tegemist oleks europarlamendi ühe suurima fraktsiooniga, mis ühendaks poolakad, ungarlased, eestlased, prantslased, austerlased, taanlased, soomlased, itaallased ja veel mitme riigi esindajad Euroopa Parlamendis," ütles Madison.
Deklaratsiooni terviktekst
Hiljuti alanud arutelus Euroopa tuleviku üle peab kõlama ka nende parteide hääl, kes seisavad Euroopa rahvaste vabaduse ja traditsioonide eest ning esindavad Euroopa traditsioone kaitsvaid kodanikke.
Euroopa tormiline ajalugu, eriti viimasel sajandil, tõi kaasa mitmeid hädasid. Oma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust agressorite eest kaitsnud rahvad kannatasid ebainimlikult palju. Pärast Teist maailmasõda pidid mitmed Euroopa riigid kannatama mitukümmend aastat nõukogude totalitaarse võimu all, enne kui neil õnnestus taas saavutada iseseisvus.
Suveräänsus, Euroopa Liidu Atlandi-ülesed suhted ja Põhja-Atlandi leping, samuti koostööd tegevad rahvad ja nendevaheline rahu on suured saavutused väga paljude eurooplaste jaoks, mis ühtlasi tagavad pideva turvatunde ja loovad parimad tingimused arenguks. Lõimumise protsess on aidanud paljuski kaasa koostöö püsimisele ja rahu hoidmisele, aga ka vastastikusele mõistmisele ja headele riikidevahelistele suhetele. Tööd selle epohhiloova väärtuse nimel tuleb jätkata.
Paraku on terve hulk viimase kümne aasta kriise koostööd ja rahu tugevalt raputanud ning see on löönud kõikuma; peamiselt põhjusel, et rahvad tunnevad, nagu võetaks neilt vaikselt ja aegamööda ära õigus teostada oma legitiimset ning suveräänset võimu. Euroopa Liit vajab põhjalikku reformi, kuna praegu ei tegeleta enam Euroopa ja selle pärandi kaitsmisega, ega Euroopa rahvastele vaba arenguvõimaldamisega. Selle asemel on Euroopa Liit ise muutunud probleemide, ärevuse ja ebakindluse allikaks.
EL on üha enam muutumas tööriistaks äärmuslikele jõududele, kes tahaksid teostada Euroopa kultuurilist ja religioosset ümberkujundamist, eesmärgiga luua rahvustevaba konstruktsioon, Euroopa superriik, hävitada või tühistada Euroopa traditsioonid, muuta sotsiaalseid institutsioone ja moraalipõhimõtteid.
Poliitiliste struktuuride ja seaduste ärakasutamine Euroopa superriigi loomiseks ja uute sotsiaalsete struktuuride loomiseks on minevikust pärit ohtliku ning agressiivse ühiskondliku konstruktsiooni manifestatsioon, millele tuleb õiguslikult vastu seista. Viimastel aastatel EL-i institutsioonidest lähtunud moraalitsev üliaktiivsus on toonud endaga ohtliku kalduvuse liikuda ideoloogilise monopoli loomise suunas.
Oleme veendunud, et Euroopa rahvaste koostöö peab tuginema traditsioonidel, samuti austusel Euroopa riikide kultuuri ja ajaloo vastu, austusel Euroopa judeokristliku pärandi ning meie rahvaid siduvate ühiste väärtuste vastu, mitte nende hävitamisel. Me kinnitame taas oma veendumust, mille kohaselt on meie rahvaste alusväärtuseks perekond. Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi tõsise demograafilise kriisiga, madala sündimusega ning rahvastiku vananemisega, on lahendus perekonda toetav poliitika, mitte massiline immigratsioon.
Oleme veendunud, et Euroopa suveräänideks on ja jäävad Euroopa rahvad. Euroopa Liit on loodud nende rahvaste poolt, et saavutada eesmärke, mida on ühises liidus olles võimalik saavutada tõhusamalt kui üksikriikidena. Kuid EL-i pädevustele seab piirid põhimõte, mis ütleb, et liidu kompetentsi mitte kuuluvate valdkondade üle otsustavad liikmesriigid, austades subsidiaarsuse põhimõtet.
Euroopa Liit on viimastel aastakümnetel tegelenud lakkamatult aluslepingute ümbertõlgendamisega ja piire on liigutatud oluliselt liikmesriikide kahjuks. Selline tegutsemine ei ole kooskõlas EL-i alusväärtustega ning toob kaasa Euroopa rahvaste ja kodanike usalduse kaotuse nende institutsioonide vastu. Selliste arengute peatamiseks ning tagasipööramiseks on vaja luua lisaks olemasolevale pädevuse loovutamisepõhimõttele ka EL-i liikmesriikide puutumatute pädevuste kogum ja sobiv kaitsemehhanism, millesse on kaasatud rahvusriikide konstitutsioonikohtud või samaväärsed organid.
Kõik katsed muuta Euroopa Liidu institutsioonid asutusteks, millel on riiklike põhiseaduslike institutsioonide üle ülimuslikkus, tekitavad kaost, õõnestavad aluslepinguid, muudavad küsitavaks liikmesriikide põhiseaduste rolli. Siit tulenevad vaidlused pädevuste üle lahendatakse aga poliitiliselt tugevamate poolt oma tahte peale surumisega nõrgematele. See hävitab Euroopa kogukonna kui vaba kogukonna toimimise alused.
Me usume, et Euroopa Liidu ühiste seisukohtade loomisel peaks põhiliseks vahendiks jääma konsensuse põhimõte. Hiljutised katsed hiilida neist protseduuridest mööda või tühistada need ideed, ähvardavad eemaldada mõned liikmesriigid otsustusprotsesside juurest ja muuta EL-i teatud liiki oligarhiaks. Ühtlasi võib see viia de facto liikmesriikide põhiseaduslike institutsioonide, muuhulgas valitsuste ja parlamentide võimu vähenemiseni ja muudab need juba mujal vastuvõetud otsuste kinnitajaks.
Liikmesriikide hulgas valitseb endiselt suur koostöötahe ning meie riikide ja ühiskondade vahel on kogukonnavaim ning sõprus. Just see ongi meie suurim kapital. Reformitud Euroopa Liit aitab meil seda kapitali kasutada, kuid reformimisele vastu seisev liit laseb selle kapitali käest.
Seepärast pöördumegi kõigi selles dokumendis nimetatud kultuurilise ja poliitilise ühistegevuse aluspõhimõtteid jagavate parteide ja poliitiliste gruppide poole, austades ühtlasi iga poliitilise grupi praegust rolli. Reformime koos Euroopa Liitu tuleviku Euroopa jaoks!
Toimetas Varro Vooglaid