Ungari peaminister Victor Orbán ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki pressikonverentsil 10.12.2020. Foto: Scanpix

Peale pingelisi kõnelusi teatasid Poola ja Ungari peaministrid Mateusz Morawiecki ja Viktor Orbán, et on saavutanud “õigusriigi põhimõtete” sidumises Euroopa Liidu rahajagamisega liikmesriikidele soodsa tulemuse. Kriitikute sõnul on tegemist ainult vahevõiduga.

Sõlmitud kokkuleppe, mille täisteksti pole veel avalikustatud, kohaselt jääb Poolale ja Ungarile õigus pöörduda “õigusriigi põhimõtete” rikkumise kaebuste korral Euroopa Kohtusse, mis võib riikidele kahjulike otsuste langetamise lükata edasi kuude või isegi aastate võrra. Samas viidatud kokkulepe ei hajuta kahtlusi, et kaks riiki käesoleval juhul ainult lükkavad paratamatust edasi, kuniks peavad neid puudutavate euroeelarveküsimuste osas Euroopa Liidu “õigusriigi põhimõtete” nõudmistele alla andma, vahendab ReMix news.

Kokkuleppe lõplikku sõnastust pole veel kinnitatud, kuid Orbáni sõnul said Ungari ja Poola seda, mida nad soovisid.

“Meie võitsime. Pandeemia ja majanduskriisi keerulisel ajal pole aega jätkata poliitiliste ja ideoloogiliste aruteludega, mis ei luba meil hädaolukordadele reageerida,” rääkis Ungari peaminister.

Poola alaline esindus Euroopa Liidu juures säutsus Twitteris: “EL-i eelarveläbirääkimistel on saavutatud väga hea tulemus. Uut reaalsust määratlevad kokkulepped on väga spetsiifilised ja täpsed. Mitte ükski mehhanism ei saa minna mööda kokku lepitud raamistikust.”

Orbáni sõnul jäi seekordsetel läbirääkimistel peale terve mõistus ja Poola ning Ungari saavutasid kolm tähtsat eesmärki. 

“Me kaitsesime Euroopa põhiseadust. Me ei andnud luba sellest mööda minna,” väitis Orbán esimese eesmärgi kohta. Teise eesmärgi koha pealt ta jätkas: “Me hoidsime ära ohu, et eelarvemeetmetega oleks saanud sundida ungarlasi vastu võtma otsuseid, mida me ei soovi.” Kolmanda osas leidis Ungari peaminister: “Lõpuks me kaitsesime Ungari rahaeraldusi, mida on tulevaste aastate majandusarengus vaja.”

Kuigi väidetavalt “õigusriigi põhimõtete” keelekasutust on kokkuleppes märkimisväärselt lahjendatud, jäävad “õigusriigi põhimõtete” sanktsioonid kahte riiki siiski jätkuvalt ähvardama. Samad poliitikud, kes kõige agressiivsemalt nõudsid “õigusriigi põhimõtete” sidumist EL-i eelarvega, kiidavad kokkulepe samuti endapoolse võiduna heaks. 

Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei, mis peatas Orbáni partei Fideszi liikmelisuse, esimees Manfred Weber ja üks Europarlamendi “õigusriigi põhimõtete” tingimuste läbirääkijatest, eurosaadik Petri Sarvamaa, rõõmustasid Twitteris: “Tegemist on suure edulooga ja mängureegleid muutva kokkuleppega, millega EL saab Euroopas kaitsta “õigusriigi põhimõtteid”. Nõukogu poliitiline deklaratsioon ei ole õiguslikult siduv, aga seda on “õigusriigi põhimõtete” regulatsioon.”

Sõlmitud kokkuleppe osas kriitiline Poola asejustiitsminister Marcin Romanowski kurtis Twitteris, et tegemist ei ole hea kokkuleppega: “Regulatsiooni vastu võtmine, mis seob eelarve ideoloogiaga, on Euroopa nomenklatuuri poliitiliste ohvrite poolt sõltuvuse tunnistamine. Kuid sellest hoolimata on Euroopa Liidu Nõukogu võimalikud otsused ainult poliitilised resolutsioonid, millega ei saa muuta regulatsioonidega kehtestatud seaduseid.”

Ta jätkas, et hoolimata Ungari ja Poola väidetest, pakub Euroopa Liidu Nõukogu ainult poliitilist resolutsiooni, millel ei ole suuremat mõju sellele, milline saab olema lõplik seadus. 

Toimetas Karol Kallas