Peale aastaid kestnud vaidluseid jõudsid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid 20. detsembril esialgse sisserändajate üleliidulise haldamise kokkuleppeni.
Poliitikavaatlejate sõnul on sisserändekokkuleppe sõlmimise taga hirm parema poliitika ees. Mööduval aastal saatis tänu seniste progressistlike valitsuste sisserändepoliitikale poliitikas edu paremaid parteisid, 2024. aastal aastal on tulemas hulk valimisi ja sisseränne on kõigis maades üheks keskseks küsimuseks. Pisut karmima sisserändepoliitikaga üritab vasakäärmuslik Euroopa Liit suurema liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi paremale kaldumise ära hoida, vahendab HotAir.
Euroopa Parlamendi spiikri Roberta Metsola sõnul on sisserändeleppe sõlmimine "ajalooline sündmus".
"Inimõiguslaste" hinnangul tähistab sisserände kokkulepe Euroopa jaoks "musta päeva":
"Need kokkulepped on keerukuselt bütsantslikud ja julmuselt põgenike suhtes (Viktor) orbanistlikud. Kokkuleppe reformid tuginevad valedele eeldustele."
Lühidalt kokku võttes luuakse leppe alusel süsteem, kus saabuvad sisserändajad jagatakse kohustuslikus korras laiali kõigi liikmesriikide vahel ja nende koorem ei jää ainult riigi kanda, kuhu nad esimesena jõudsid. Selliseks sihtkohaks on praegu peamiselt Itaalia.
Lepiti kokku, et aastas võtab EL vastu 30 000 ebaseaduslikku asüülitaotlejat, kelle haldamine jagatakse EL liikmesriikide vahel laiali. Kui mõni riik keeldub ebaseadusliku sisserändaja mahitamisest, siis peab ta maksma liidu ühiskassasse ühe inimese kohta vähemalt 20 000 eurot.
Leppega üritatakse vahet teha, millised inimesed vajavad päriselt asüüli ja millised on pigem majanduspõgenikud. Näiteks Indiast, Tuneesiast ja Türgist pärit inimesed peaks olema võimalik saata piirilt kodumaale tagasi.
Kõik sisserändajad alates 6. eluaastast sisestatakse biomeetrilisse andmebaasi. Samuti lubatakse panustada rohkem raha piirivalve tehnoloogiasse ja piiride kindlustamisse.
11 kuuga saabus 2023. aastal Euroopa Liitu hinnanguliselt 355 000 sisserändajat, mis on suurim number peale 2016. aastat.
20. detsembril sõlmitud kokkulepe on siiski esialgne. Lepingu 10 osa pole lõpuni läbi räägitud, millega soovitakse jõuda ühele poole veebruari lõpuks, et enne 6.–9. juunini toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi saaks selle kehtestada EL seadusena.
Orbán nimetas veel oktoobris Brüsseli sisserändekava "Ungari seadusandlikuks vägistamiseks". Portaali ReMix toimetaja John Cody leiab, et uus sisserändelepe üritab olla järjekordne lahendus, kuidas EL suurriigid viskavad ise omale tekitatud massisisserände mure Ungari-suguste väikeriikide kaela ja nende "erinevus rikastab" usutunnistus on ainult sõnakõlks.
Toimetas Karol Kallas