Väike tüdruk lainetesse lippamas. Foto: Jacqui3, Bigstockphoto.com

“Ema, kuidas võid sa tappa selle beebi oma üsas?” küsis vanem tütar emalt, kes oli vägistamise läbi rasedaks jäänud ja kaalus aborti. “Ta on ju ohver, täpselt nagu sina!”

Tšiillana Monica kirjutab blogis Save The 1, kuidas vägivaldne endine abikaasa teda seksuaalselt kuritarvitas, olles pääsenud majja ning sokutanud nii tema kui poja veeklaasi midagi uimastavat.

Alljärgnevalt lõike Monica tunnistusest:

Ma ei suutnud uskuda, et olin rase! Ma elasin üksi ja mul ei olnud kedagi… Ma tahtsin nii väga surra tookord! Tundsin end räpasena. Mulle näis, et kõik vaatasid mu peale vastikustundega – et ma olin hullematest hullem. Ja nii oli mu esimene mõte teha abort.

“Abort! Mõtle ometi oma kannatustele, kui sa vaatad selle vägistaja beebit ja kõik tuleb sulle meelde, kogu see trauma?” ütlesin ma endale.

Ja nii ma olingi juba otsustanud selle beebi tappa – kuni otsisin nõu oma vanemalt tütrelt. Ta võttis mul kätest kinni ja ütles kurjalt: “Ema, kuidas võid sa tappa selle beebi oma üsas? Ta on ju ohver, täpselt nagu sina! See ei olnud tema soov siia maailma tulla. Sa unistasid aju alati nagunii kolmest lapsest, ja tema oleks kolmas. Oled sa unustanud kõik, mis sa oma nurisünnituse tõttu kannatasid, ja nüüd tahad sa tappa selle beebi, kes on ohver täpselt nagu sina?”

Need sõnad läksid sügavale mu südamesse. Tal oli õigus – beebi oli mu vägistaja ohver… Kogu raseduse aja olin ma stressis, ärevil, hirmul ja inimeste suhtes kahtlustav – kuni tütar sündis. Siis ei olnud mul muid mõtteid, kui vaid minna elama sinna linna, kust ma pärit olin, ning olla oma lähedaste inimeste keskel.

Nüüd, kus mu tütar Mailen on neli aastat ja kaheksa kuud vana, palun ma andestust isegi selle mõtte pärast, et ma teda abortida tahtsin! Aga sellised need pinged on, kui sa ei saa abi sealt, kust peaks saama. Sa kahtled oma võimes armastada.

Kui poleks olnud mu vanemat tütart, kes on praegu 24-aastane, ei oleks mu nelja-aastast tütart täna olemas. Kui sul on laps ka kõige hullema rüvetamise – vägistamise läbi – võid sa ikka hakkama saada. Leia ingleid, kes sind toetavad ega paku “lahendusi”, mis on veelgi problemaatilisemad.

Naised, ma tahan teile eriliselt rõhutada, et mu laps on õnnistus – MINU õnnistus! Oma elu lõpuni palun ma andestust juba ainuüksi selle eest, et ma isegi hetkeks mõtlesin oma tütart abortida.