SAPTK õiguskeskus annab ülevaate oma esimesest tegevusaastast ja kutsub inimesi üles andma annetustega oma panust keskuse töö jätkamiseks.
SAPTK õiguskeskusel täitus hiljuti esimene tegevusaasta.
Õiguskeskuse tööga tegime algust 2021. aasta kevadel pärast seda, kui avalik võim rakendas Toompeal ja Vabaduse väljakul toimunud koroonapiirangute vastu protesti väljendamiseks toimunud spontaansete meeleavalduste mahasurumiseks ebaproportsionaalset jõudu.
Õiguskeskuse käivitamine ja kogu selle senine tegevus on lähtunud eesmärgist seista ilma rahalise kasu taotluseta vaba ja õiglase ühiskonna aluseks olevate põhimõtete ehk väga paljudele inimestele oluliste ideaalide eest, rakendades selleks õiguslikke vahendeid.
Muu hulgas peame oluliseks kaitsta sõnavabadust, veendumuste vabadust, õigust meelt avaldada, õigust elule, õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, õigust kehalisele puutumatusele, õigust eraomandi puutumatusele, õigust õiglasele kohtupidamisele, vanemlikke õigusi, õigust omada enesekaitseks relvi jne.
Õiguskeskuse senine tegevus on olnud piiratud, ühelt poolt meie käsutuses olevatest ressurssidest, teiselt poolt keskuse töösse kaasatud inimeste ringist. Siiani ei tööta õiguskeskuse heaks ükski inimene täistööajaga. Sellest hoolimata on õiguskeskuse töö kujunenud järjepidevaks ja leidnud ühiskonnas omajagu tähelepanu.
Piiratud ressursside tingimustes oleme lähtunud põhimõttest, et keskendume vaid kaasustele, mille keskmes on kogu ühiskonna seisukohast oluline põhimõtteline probleem. Sellega seoses oleme pidanud mitmetele meie poole pöördunud inimestele ka ära ütlema, sest meie õiguskeskus ei ole mõeldud lihtsalt kõikvõimalikes küsimustes õigusabi osutamiseks
Samas ei ole me küsinud ega võtnud üheltki nõustatavalt või esindatavalt inimeselt tasu – just selleks, et inimesed ei jätaks põhimõttelise tähtsusega asjades õiguskeskuse poole pöördumata suutmatuse tõttu maksta tasu.
Muu hulgas oleme senise tegevuse käigus loonud mitmeid väärtuslikke kontakte erinevate advokaadibüroodega ning rajanud seeläbi eeldusi laiemaks koostööks.
Koroonapiirangutega seonduvad vaidlused
Senisele tegevusele tagasi vaadates on õiguskeskuse olulisemad tegevused olnud seotud eelkõige koroonapiirangutega seotud kohtuasjadega. Oleme olnud esindajaks mitmekümnes haldusasjas ja väärteoasjas, mis enamjaolt on olnud seotud koroonapiirangutega või vaktsineerimissunniga.
Enim avalikku tähelepanu on pälvinud Kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenistujate teenistusest vabastamise vaidlustamised, kus praeguseks on lõpplahend vaid ühes juhtumis. Selles haldusasjas keelas halduskohus esialgse õiguskaitse (EÕK) korras PPA ametniku teenistusest vabastamise ja teenistuja sai jääda edasi teenistusse. Seejärel tühistas PPA terves asutuses vaktsineerimiskohustuse.
Mitmed vaidlused ei ole veel jõudnud kohtu esimeses astmes menetlusse võtmiseni – olgugi et kohtusse pöördumisest on möödas enam kui pool aastat – või on menetlus veel algjärgus. Üks kaebus on apellatsiooniastmes.
Seni on õiguskeskus tegutsenud SAPTK üldistest vahenditest, ilma et oleksime selleks avalikult annetusi kogunud.
Oleme saavutanud PPA otsuse tühistamise väärteoasjas seoses avaliku koosoleku korraldamise nõuetega, üks samasisuline vaidlus jõudis ka riigikohtuni, mis paraku ei võtnud meie kaebust menetlusse. Nimetatud kaasuses oleme valmistamas ette kaebust Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kohtumenetlusse oleme viinud viis maskikohustusega seotud kaebust.
Mitmete kohtuasjade puhul olime üldse ühed esimesed, kes erinevate institutsioonide otsused vaidlustasid, sh valitsuse koroonapiirangute korralduse.
Spetsiifiliselt vaidlustasime nii koroonapiirangute kehtestamise Vabariigi Valitsuse üldkorraldustega, meeleavalduste pidamisele kehtestatud piirangute õiguspärasuse, koroonapasside süsteemi õiguspärasuse üldiselt ning eraldi koroonapasside süsteemi rakendamise välitingimustes toimuvatel avalikel üritustel.
Kahtlemata on see tõsine probleem, et kohtumenetlused venivad sedavõrd pikale, et nende objektiks olevad piirangud on juba tühistatud. Siiski on nüüd, pärast piirangute tühistamist jätkuvalt oluline need vaidlused lõpuni pidada, et vältida tulevikus samasuguse olukorra kordumist ja saada võimalusel ka riigikohtu hinnang piirangute põhiseadusele vastavuse kohta.
Mitmed vaidlused, kus olime inimeste esindajaks, olid ka töövaidluskomisjonis (Kaitseliit, SA Viljandi Haigla jne). Paraku ei leidnud töövaidluskomisjon üheski juhtumis, et tööandja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine vaktsineerimisest keeldumise tõttu oleks olnud õigusvastane.
Muud kaasused
Märkimisväärsed on ka mitmed muud kaasused.
Neist vahest kõige olulisemana saavutasime positiivse lõpplahendi kohtuasjas seonduvalt kodus sündinud lapse sünni registreerimise ja sünni tõendamisega. Andsime omalt poolt sisendi ka perekonnaseisutoimingute seaduse muutmiseks riigikogus, aga paraku hääletasid koalitsioonierakonnad selle seadusemuudatuse parlamendi menetlusest välja.
Tänu meie kaebusele otsustas ravimiamet, et loosimistega vaktsineerima meelitamise kampaaniad olid seadusevastased ning et selliseid kampaaniaid ei tohi rohkem korraldada.
Lisaks eelnevale nõustasime tervet rida inimesi – teiste hulgas riiklike kunstiliste kollektiivide liikmeid – seonduvalt vaktsineerimissunniga töökohal. Mitmeid neist nõustasime või esindasime ka läbirääkimistes tööandjatega.
Mida suuremad vahendid toetajad õiguskeskuse käsutusse annavad, seda enam saame vabaduse ja õigluse ideaali eest seistes ära teha.
Samavõrd oluline on olnud ka erinevate juhendmaterjalide väljatöötamine, nagu ülevaade meeleavaldusete suhtes kehtivast õigusest.
Märtsis 2022 avalikustasime ka näidiskaebuse ja kaebuse esitamise juhise maskikandmise kohustuse väidetava rikkumisega seotud trahvide vaidlustamiseks halduskohtus.
Eraldi toome välja, et pöördusime mitmete juhtumite puhul kaebustega Arstide Liidu eetikakomitee ja Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni poole.
Järgmisel tegevusaastal loodame tegutseda rohkem erinevate analüüside ja juhendmaterjalide koostamise valdkonnas ning anda rohkem sisendit ka seadusandlikku protsessi. Muu hulgas soovime analüüsida menetluses olevaid eelnõusid ning osaleda jätkuvalt olulistes, kogu ühiskonna seisukohast põhimõttelise tähtsusega kohtuasjades.
Kaalume ka võimalust algatada laiahaardelisem projekt, et kaardistada koroonapiirangutega toime pandud õigusrikkumisi ning osutada ühtlasi sellele, kes ja kuidas peaks nende rikkumiste eest vastutust kandma. Selle projekti käivitamine seondub tööks vajaliku rahastuse leidmisega.
Õiguskeskus vajab rahalist toetust
SAPTK õiguskeskuse tegevus, nagu SAPTK tegevus üldiselt, on võimalik üksnes tänu eraisikutest annetajate toetusele. Seni on õiguskeskus tegutsenud SAPTK üldistest vahenditest, ilma et oleksime selleks avalikult annetusi kogunud.
Pidades aga silmas asjaolu, et õiguskeskuse töö on väldanud juba rohkem kui aasta ning kujunenud järjepidevaks, kutsume nüüd inimesi üles andma selleks annetustega omapoolset panust. Mitte ainult selleks, et õiguskeskuse tööd jätkata, vaid ka selleks, et seda võimalusel laiendada.
Oleme tänulikud annetuste eest ükskõik millises summas, sest kui palju inimesi teevad kasvõi väikese annetuse, tulevad kokku märkimisväärsed vahendid, millele toetudes saab nii mõndagi ära teha.
Kui keegi soovib aga toetada SAPTK õiguskeskuse tööd või mõnda selle spetsiifilist projekti suurema annetusega, siis oleme kahtlemata valmis kohtuma ja selgitama lähemalt, kuidas see toetus võiks leida parimat võimalikku rakendust.
Õiguskeskusele annetust tehes tuleks kasutada järgmisi rekvisiite:
– Saaja: Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
– Kontonumber: EE437700771007848727 (LHV)
– Selgitus: toetus SAPTK õiguskeskusele