OLULINE VÕIT: Tallinna Halduskohus langetas otsuse, millega rahuldati SAPTK õiguskeskuse abil esitatud kaebus kodus sündinud lapsele isikukoodi andmiseks, ilma et vanemad peaks hakkama selleks kohtumenetluses geenitesti kaudu lapse põlvnemist tuvastama.
28. märtsil tehtud otsusega kohustas kohtunik Ruth Prigoda kohalikku omavalitsust ehk Lääne-Harju valda läbi vaatama lapse sünni registreerimiseks esitatud avaldust, kooskõlas kohtuotsuses esitatud põhjendustega.
Sisuliselt nõustus kohus kaebuses esitatud seisukohtadega. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole põhjust tõlgendada perekonnaseisutoimingute seaduse paragrahvi 24 lõiget 2 kitsendavalt nii, et lapse sünni registreerimiseks sobivaks tervishoiuteenuse osutaja tõendiks saab olla üksnes meditsiiniline sünnitõend.
„Perekonnaseisuasutus saab kaalutlusõiguse alusel otsustada, millist tervishoiuteenuse osutaja tõendit ta nende asjaolude kindlakstegemiseks aktsepteerib. Seejuures peab perekonnaseisuasutus silmas pidama nõuet, et haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Avaldajalt võib nõuda üksnes selliste dokumentide esitamist, mille nõudmist saab pidada seatud eesmärki (lapse soo ja sünniaja kindlakstegemine) arvestades proportsionaalseks," toonitas halduskohus.
Ühtlasi märkis kohus oma otsuses, et kuivõrd kohalik omavalitsus on pidanud sünni registreerimiseks ekslikult vajalikuks kohtulahendit lapse põlvnemise tuvastamise kohta, on valla tegevusetus kaebaja avalduse läbivaatamisel õigusvastane.
Eriti oluline on aga kohtu poolt obiter dictum ehk üldise märkuse korras väljendatud seisukoht, et lapse sünni registreerimiseks vajalike dokumentide osas kehtestud piirangud peavad eeskätt olema õigustatud argumendiga tagada esitatud andmete, sh põlvnemise tuvastamise tõelevastavus.
„Selleks, et suunata peresid turvalisemat sünnitusviisi valima, ei ole kohane „karistada" assisteerimata kodusünnituse kasuks otsustanud peresid põhjendamatult keerukamaks tehtud asjaajamisega," rõhutas kohtunik Prigoda ja lisas, et lapse andmete registreerimise menetluse eesmärgiks ei tohi olla assisteerimata kodusünnituste ärahoidmine ega nende sanktsioneerimine.
Kõnealune kohtuvaidlus sai alguse 8. detsembril 2021, kui SAPTK õiguskeskuse abil sai ka ETV saates „Pealtnägija" kõnealuse probleemiga üles astunud Katrina Blumkvisti nimel esitatud kaebus Tallinna Halduskohtule. Halduskohus jättis algselt rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse, mille Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse menetluses siiski rahuldas, kohustades Lääne-Harju valda väljastama Blumkvisti lapsele viivitamatult isikukoodi.
„[K]ohtule esitatud asjaoludel ei saa pidada tõenäoliseks seda, et kaebaja oleks ITKsse pöördunud teise inimese sünnitatud lapsega. Ükski asjaolu ei luba pidada tõenäoliseks seda, et keegi teine sünnitas samal ajal koos kaebajaga lapse, keda kaebaja tahaks enda lapse asemel enda lapseks," märkis ringkonnakohus oma selgitustes.
Katrina Blumkvisti esindajaks kohtuvaidluses on SAPTK õiguskeskuse partner, jurist Henno Nurmsalu. Tema sõnul on väga tervitatav, et kohus mitte ainult ei langetanud konkreetses asjas õiglast otsust, vaid juhtis väga selgelt tähelepanu ka laiemale, taustaks olevale probleemile.
„Eriti oluline on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kohane karistada assisteerimata kodusünnistuste kasuks otsustanud peresid põhjendamatult keerukamaks tehtud asjaajamisega," toonitas Nurmsalu. Ühtlasi väljendas ta lootust, et Lääne-Harju vald ja Ida-Tallinna Keskhaigla kui vastustajad ning menetlusse kaasatud sotsiaal- ja siseministeerium seavad esikohale lapse ja perekonna huvid ega hakka kohtuotsust vaidlustades menetlust veelgi pikendama.
Tallinna Halduskohtu otsuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul.
Nagu ka kõigis teistes kaasustes, osutab SAPTK õiguskeskuse põhimõttelise tähtsusega asjades õigusabi ilma selle eest tasu nõudmata.
Praegusel ajal on riigikogu menetluses seaduseelnõu 534 SE, millega soovitakse perekonnaseisutoimingute seaduse paragrahvi 24 lõige 2 täiendada, lisades sinna tervishoiuteenuse osutaja tõendina ka perearsti tõendi. Selline seadusemuudatus lahendaks suure osa probleemist, mille tõttu kõnealune kohtuvaidlus tekkis.
Just täna on Vabariigi Valitsus saatnud riigikogule oma seisukoha (vt eelnevalt viidatud eelnõu lehelt), et kõnealust seadusemuudatust ei toetata. Seejuures on tähelepanuväärne, et valitsuse põhjendused on Tallinna Halduskohtu otsuses väljendatud seisukohtadega selgelt vastuolus.
Altpoolt saab vaadata enne kohtuvaidluse algatamist salvestatud intervjuud Katrina Blumkvistiga, kus ta selgitab kõnealuse probleemi tagamaid.
Toimetas Varro Vooglaid