Tartu Ülikooli õppejõud Peeter Espak toob Postimehes ilmunud arvamusloos välja mitmeid näiteid, kus kunstlikult pealesurutavad sookvoodid on põhjendamatud ja kahjulikud ka naistele ning suurest ebavõrdsusest pole põhjust faktide taustal rääkida.
„Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on artiklis „Soostereotüübid ei ole pseudoprobleem" esitanud niivõrd laiahaardelise ühiskonna muutmise kava, mille rakendamine päris ellu ei tundu ilma teisalt kedagi diskrimineerimata või suundsuunamise korras ümber kasvatamata ning ka väidetavalt Reformierakonna baasideoloogiaks olevatest liberaalsetest aluspõhimõtetest loobumata võimalik," tõdeb Espak ja viitab Riisalo soovile suunata mehi rohkem näiteks lasteaiakasvatajaks õppima.
Espak juhib tähelepanu sellele, et ajal, mil soolisest ebavõrdsusest rääkimine on muutunud justkui kohustuslikuks veendumuseks, näitavad faktid midagi muud. „Nagu näeme, on suur osa meie noorema põlve naistest otsustanud emaks saamise asemel minna esmalt pigem ülikooli õppima, samal ajal pole aga märgatav osa samas vanusekategoorias mehi seda teinud," osutab Espak tõigale, et Eestis on praegu ligi 44 100 tudengit, kellest ca 26 300 on naised ja pea 17 700 mehed.
Tartu Ülikooli tudengkonnast moodustavad mehed veidi üle kolmandiku, „kusjuures eriti hulluks läheb pilt siis, kui hakata soolist tasakaalu vaatama valdkonniti ja kesksete klassikaliste erialade lõikes". „Ehk peame juba ette ära arvestama, et meie riigi ja kultuuri vaimseks alustalaks olevad kultuuriinimesed, keeleteadlased ja õpetajad on meil järgmiste aastakümnete jooksul täiesti valdavalt naissoost," lisab Espak.
„Naiste drastiline ülekaal on igast statistikast näha just neis eluvaldkondades, mida varem ega ka praegu ei seostata kuidagigi ühelegi soole omase psühholoogilise omadusega. Stereotüüp olgu juristist või nohiklikust keeleteadlasest on vast pigem kaldu (prillidega) tõsise või isegi veidi kurja näoga mehe poole. Kõrghariduses on aga kõigil neil aladel selge naiste ülekaal," nendib Espak.
Espak viitab sellele, et ka hästitasustatud aladel nagu meditsiin ja juura on naistudengite osakaal märkimisväärselt kõrgem meeste omast.
Naiste ja meeste erinev osakaal teatud alade lõikes ei kao kuhugi, tõdeb Espak ja siin on tegemist nais- ja meessoole eripärase psühholoogilise pildiga, mida kinnitavad ka psühholoogid. „Aga ühiskonnas võiks olla meeste ja naiste haridustase üldjoontes siiski võrdne. Pole ühtegi põhjendust praegusele olukorrale, kus mehed on ühiskonnas keskmiselt madalama haridustasemega. See mõjub tõenäoliselt nii iibele kui ka ühiskonna harmoonilisele toimimisele üldisemalt," märgib Espak.
„Pole ju tarvilik ajada sugude võrdsust taga makrotasandil, mis sunnikski töörühmadele peale olgu naiste või meeste töölevõtmise lihtsalt soo tõttu ka juhul, kui ühtegi piisavalt võimekat ei leidu. See tooks kaasa lolluse, suutmatuse ja ebakompetentsi enneolematu kasvu kogu ühiskonnas, eriti konkurentsil ja isiklikul algatusel põhinevas erasektoris ja ka teaduses," ei pea Espak sunniviisilist sookvooti õigeks, vaid inimese kompetentsust sõltumata soost.
Toimetas René Allik