Foto: Bigstockphoto.com

Lugedes pühapäevaste valimiste kajastust välismeedias, torkavad juba pealkirjades silma kaks põhisõnumit: sama suure tähelepanu kui sai Reformierakonna võit, tõmbas enda peale Eesti "paremäärmuslaste jõuline tõus".

Kui The Guardian nimetab Kaja Kallast eurofiiliks, siis EKRE peab leppima – nagu mitme teisegi väljaande veergudel – "paremäärmuslaste" positsiooniga.

"Euroskeptiline erakond on kutsunud üles "Estxit" referendumile, et Eesti Euroopa Liidust välja hääletada. Võib eeldada, et see ettevõtmine kukuks ülekaalukalt EL-meelses riigis läbi," kirjutab Briti väljaanne.

Keskerakonda mainitakse mitmel pool kui venekeelse vähemusgrupi huvide eest seisjat. Kuid Euronews nimetab oma uudises Keski otsesõnu Venemeelseks erakonnaks (pro-Russian).

"Eesti valimised leiavad reeglina oma lõpplahenduse valimispäeva hilisõhtul, kui on loetud viimased hääled suurtest venekeelsetest piirkondadest, kelle toetus kuulub suuresti Venemeelsele Keskerakonnale," kirjutab Euronews.

New York Times'i edastatud Reutersi uudis nimetab Reformierakonda ja Keskerakonda siinse poliitika põhirivaalideks, kes pole valitsuses koos olnud saati 2003. aastast.

"Kuid surve paremäärmuslastelt suurendab tõenäosust, et Kallas peab alustama koostööd ametist lahkuva Jüri Ratta juhtud erakonnaga," märgib NYT.

Lisades, et kui Reformi tuntakse kui vankumatut euromeelset erakonda, siis Keskerakond on mõningatel puhkudel võtnud "vähem Moskvale-vastanduva positsiooni".

Toimetas Lennart Käämer