Europpa Inimõiguste Kohtu hoone. Foto: Scanpix

George Sorose ülalpeetav Avatud Ühiskonna Sihtasutus ja sellega seotud MTÜ-tööstus on saavutanud viimaste aastate jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtus määratu meelevalla, mille tulemusena on hulk riike sunnitud seadustama samasooliste abielud, soomuutmise, piirama sõnavabadust ja avama oma piirid massiimigratsioonile, vahendab ReMix Euroopa Seaduse ja Õiguse Keskuse uuringut. 

Mõttekoja Euroopa Seaduse ja Õiguse Keskuse (European Centre for Law and Justice; ECLJ) murrangulises uuringus kirjeldatakse, kuidas Sorose poolt rahastatud valitsusväliste organisatsioonide võrgustik, on saavutanud Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) määratu mõjukuse. Tegemist on kohtuga, mis sisuliselt määrab, millised on näiteks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide sooidentiteeti, immigratsiooni ning religiooni käsitlevad seadused, vahendab ReMix.

ECLJ uuringus tuuakse välja, kuidas EIK-i eesmärgid kattuvad üha enam ja enam miljardär Sorose veetava “avatud ühiskonna” ideoloogiaga.

Prantsuse ajakiri Valeurs Actuelles kirjeldab, kuidas Sorosest on saanud “altruismi taha varjudes maailma kaose isand.”

Viidatud artiklis kirjeldatakse, kuidas pea kõik EIK-i kohtunikud on oma karjääri jooksul olnud ühel või teisel viisil rahaliselt seotud mõne Avatud Ühiskonna Sihtasutusega (AÜS), mille võrgustikku on Soros valanud 18 miljardit dollarit.

Euroopa jaoks on sellel olnud Valeurs Actuelles’i ajakirjaniku Bastien Lejeune’i sõnul  kohutavad tagajärjed: “Austria, Kreeka ja Itaalia sunniti seadustama samasooliste abielud. Poolat sunnitakse seadustama aborte. Prantsusmaad kohustati lubama soo muutmist “paberil” [kui mõnel mehel tuleb pähe hakata naiseks, siis peab riik selle inimese soona ka sünnitunnistusele, passi jne kirjutama]. Ungari pidi lõpetama eluaegsed vangistused. Venemaa sai vastu näppe Pussy Rioti karistamise eest. Austriat sunnitakse seadustama samasooliste paaride laste adopteerimine. Kreekat sunnitakse tunnustama sharia seadust. Kõik sellised EIK-i otsused on omavahel seotud ja need on näited, kuidas EIK dikteerib Euroopa riikidele, milliseid seaduseid need peavad vastu võtma ning täitma.

Lisaks on iga sellise riikidele peale sunnitud seaduse taga alati olnud mõni AÜS võrgustikku kuuluv mittetulundusühendus.

Uuring toob välja ka süsteemi, mille tõttu on üha rohkem ja rohkem riike sunnitud seadustama näiteks samasooliste kooselu, samasooliste paaride laste adopteerimise ja abordi nõudmisel. Kõik need seadused on riikidele peale surutud Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Sorose rahastatud organisatsioonidega lähedalt seotud kohtunike toel.

Üheks selliseks Sorose-kohtuniku heaks näiteks on Ungari haridustegelane András Sajó, kes on üks Sorose Kesk-Euroopa Ülikooli asutajatest ja Sorose kauaaegne sõber.

Sajó on töötanud Avatud Ühiskonna Sihtasutuse kasuks juba alates 1988. aastast ja aastatel 2001–2007 istus ta New Yorkis asuva Avatud Ühiskonna Õigusinitsiatiivi (Open Society Justice Initiative) direktorite nõukogus. 2008. aastal sai temast EIK-i kohtunik, kes mängis näiteks olulist rolli Itaalia nõndanimetatud “krutsifiksi afääris”. Kohus langetas viidatud kaasuses otsuse, et Itaalia riiklike koolide seintele ei tohi riputada krutsifikse.

See seadus pöörati hiljem siiski tagasi ja see toimus tänu ECLJ juristist juhi Grégor Puppincki pingutustele. Peale seda võitu andis Itaalia valitsus Puppinckile Vabariigi rüütli (cavaliere della Repubblica) autasu.

Euroopa Seaduse ja Õiguse Keskuse juhi sõnul ei ole sellised huvide konfliktid EIK-is midagi erakordset ja AÜS võrgustiku jaoks oluliste teemadega tegeleb suur hulk “Sorose kohtunikke”.

Selline huvide konflikt on näiteks välja tulnud Poola endise konstitutsioonikohtu liikme ja tänase EIK-i kohtuniku Lech Garlicki puhul.

Garlicki ei ole ennast taandanud EIK-i kohtuasjade otsustamisest, milles osalesid Poolas tegutsevad Avatud Ühiskonna Instituut ja Helsinki Inimõiguste Sihtasutus, olles samal ajal ise seotud nende organisatsioonide haridusprogrammidega.

Euroopa Inimõiguste Kohus täidab Sorose eesmärke

Kakskümmend aastat EIK-i juures tegutsenud Puppinck, kellel on hulga kohtunikega ka head suhted, sõnul on just viimastel aastatel EIK muutunud ideoloogiliselt üha rohkem Avatud Ühiskonna Sihtasutuse sarnaseks. Selle tulemusena toetavad EIK-i otsused süstemaatiliselt seisukohta, et “mitmekesisus ja multikultuursus on ja peavad jääma peamisteks Euroopa väärtusteks.”

Puppincki sõnul näeb Soros ennast “riigijuhina, kellel pole riiki”, sest oma eesmärkide täideviimiseks pole tal riiki vajagi. Soros teab, et 47 riiki, mis on allkirjastanud Euroopa inimõiguste konventsiooni, on sunnitud oma seadused joondama EIK-i lahendite järele. Selle tõttu on Euroopa Inimõiguste Kohus Sorose jaoks eluliselt tähtis, kus ta saab oma plaane ellu viia maadlemata sealjuures demokraatlikult valitud valitsuste või 47 riigi tüütute kodanike arvamusega.

Puppincki uuring paljastab “Sorose kohtunikud”

Puppinck, kelle eestvedamisel EIK-i kohtunike taustauuring sündis, vaatas põhjalikult läbi viimase kümne aasta jooksul EIK-is istunud saja kohtuniku elulood ja tegi kindlaks, milliste vabaühendustega need on varem olnud seotud. Samuti kasutas ta avalikke andmeid, mida jagab Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee.

Kuus kuud kestnud põhjaliku uurimise tulemusena sai selgeks, kui suur on tegelikult Sorose vabaühenduste võrgustiku mõju Euroopa Inimõiguste Kohtu üle ja kuidas need on allutanud Kohtu oma ideoloogiale.

ECLJ uuringust selgub, et alates 2009. aastast on EIK-i sajast kohtunikust olnud kahekümne kahel tihedad sidemed Avatud Ühiskonna Sihtasutuse ja selle vabaühenduste võrgustikuga. Kui vaadata kohtunikke, kellel on Sorose raha peale elavate mittetulundusühendustega kaudsemad sidemed, siis seotud kohtunike arv kasvab hüppeliselt.

Euroopa Inimõiguste Kohtul on määratu võim

Sorose investeeringud EIK-i kohtunikesse on ennast väga hästi ära tasunud, kuna Strasbourgis asuva kohtu kohtunike kaalutlusõigus on märkimisväärne. Kui riikide seadustes ja kohtutes valitseb tihti sadade aastate taha ulatuv praktika, kuidas kohtud tohivad asju lahendada, siis Puppincki sõnul on Inimõiguste Konventsioon lühike dokument, mille reeglid on välja toodud väga üldsõnaliselt. Mis omakorda tähendab, et Konventsioon on “elav dokument, mida tuleb tõlgendada […] tänaste normide valguses.”

“Kohtuniku mõtteviisi, tema ideede ja tema väljaõppe mõju kohtuotsustele on märkimisväärne,” väidab Puppinck. “Inimõiguste valdkond on oma olemuselt läbi ja lõhki ideoloogiline. Konventsiooni võib tõlgendada täiesti vastandlikult. Kohtunik võib näiteks arvata, et surrogaatemaduse seadustamine on inimeste vabaduse jaoks oluline, samas võib Euroopa Inimõiguste Konventsioonile toetudes väita, et see ei käi kuidagi kokku inimväärikusega.”

Ühtekokku tähendab selline Konventsiooni üldsõnalisus, et teemad nagu seksuaalsus, samasooliste abielu, biotehnoloogia, sisseränne ja perede ühinemine on suures osas EIK-i kohtunike tõlgenduste meelevallas.

Euroopa Inimõiguste Kohtunikud valitakse poliitiliselt ja need määrab ametisse läbi ning lõhki politiseeritud Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee.

Kohtunikud enamasti ei varjagi oma poliitilist kallutatust ja see kalle on Euroopa Nõukogu valikul üha rohkem vikerkaare värvi. Kohtus on näiteks ära jäetud inimeste poole pöördumine tiitlitega “härra” ja “proua”, kuna need on liialt sugu määravad. Vaatamata säherdusele kallutatusele, peetakse Euroopa Inimõiguste Kohut paljude Euroopa inimeste poolt ikka veel erapooletuks, milline suhtumine annab nende otsustele ka vajaliku kaalu.

Objektiivi Euroopa Seaduse ja Õiguse Keskuse Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunike taustauuringu ülevaadet saab lugeda siin.

Toimetas Karol Kallas