Euroopa Kommisioni president Ursula von der Leyen peab oma esimest "Olukorrast liidus" kõnet Euroopa Parlamendi ees Brüsselis 16. septembril 2020. Foto: Scanpix

Kui kuulata kolmapäevast Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni “Olukorrast Euroopa Liidus” sõnavõttu, siis üheks selle jubedamaks osaks oli ähvardus karmistada EL-i rassiseaduseid ja piirata sõnavabadust, kirjutab Karol Kallas.

16. septembril peetud kõnes teatas Leyen, et Euroopa Liidus on kavas käima tõmmata rassismivastase võitluse saag.

Seni on Euroopa Liidu rassismi ohjeldanud 2000ndast aastast pärinev rasside võrdsuse direktiiv, mis vaatamata viidetega “positiivsele erikohtlemisele” ja MTÜ-tööstuse kaasamisele on suhteliselt neutraalne ning tegeleb peamiselt tööturu ja teenuste kättesaadavusega.

“Vihkamine on vihkamine ja mitte keegi ei tohiks sellega leppida. Rassismiga võitlemine pole mitte kunagi vabatahtlik,” kuulutas Leyen.

Euroopa Liidu ülemkomissar jätkas oma rassismivastase ususõja kõnet lubades suunata rohkem Euroopa Liidu raha rassismi piiramisse valdkondades nagu haridus, tööhõive, elamumajandus ja tervishoid. Samuti haktakse Euroopa Liidu riikide kodanikest, institutsioonidest ja isegi ilmavõrku reguleerivatest algoritmidest Euroopa Liidu raha eest välja ajama “kallutatust, millest inimesed ise aru ei saa” (unconscious bias).

Uue rassisõja raames kavatsevad Brüsseli eurokraadid kirjutada pikemaks üleeuroopaliste kuritegude nimekirja, lisades sinna kõik viha- ja vihakõnekuriteod, mis on suunatud rasside, religioonide, (sadade?) sugude ja seksuaalse käitumise vastu. Kui eurokomissaridel sellise kava läbisurumine õnneks läheb, tähendaks see, et Eesti sotsiaaldemokraadid ja reformierakondlased ei pea Riigikogus enam vihakõne- ja -kuritegude seaduste läbisurumisega vaeva nägema, sellised demokraatiat, sõnavabadust ning tervet mõistust hävitavad nõuded kukutatakse paljukannatanud Eesti inimestele kaela “ülevalt”. Mis on taas kord üks näide, kui palju Euroopa Liidus on järele jäänud Eesti Põhiseadusest ja meie vabariigi “kõrgema võimu kandja” õigustest.

Ametisse kavatsetakse nimetada antirassismi koordinaator, kelle ülesandeks saab rassisõja käigushoidmine. Elik, et rassismiteemad oleksid alati igasuguse euroagenda tipus. 

Peamiselt rohelistest ja vasakpoolstest koosnev Euroopa Parlamendi antirassistide ja mitmekesisuslaste töörühm (Anti-Racism and Diversity Intergroup; ARDI) tervitas Leyeni algatust kuulutades, et see “murrab vaikuse ja aitab teadvustada Euroopa Liidus valitsevat strukturaalset rassismi”.

ARDI Belgiast valitud asepresidendi Hilde Vautmansi sõnul peab Euroopa Liidu rassismivastane tegevuskava olema ambitsioonikam kui lihtsalt pöördumiste tegemine ja sellel peavad olema nii selged kui mõõdetavad eesmärgid ning seda peavad saatma konkreetsed teod.

Rootsi “mitmekesisuse superkeskusest” Malmöst pärineva mustanahaline Europarlamendi saadiku Alice Kuhnke sõnul “ei tähenda tegevuskava ilma konkreetsete seaduseelnõudeta mitte midagi”.

“Suurte sõnade tegemise aeg on ümber. Kõik poliitikud, parlamendid ja valitsused peavad andma endast rassismi ning muud liiki diskrimineerimisega võitlemises kõik,” kuulutas ta ajakirjanikele.

Kuhnke sõnul peab koos rassismivastase tegevuskavaga läbi suruma ka aastast 2008 Euroopa Komisjoni kinni jäänud võrdse kohtlemise direktiivi, millega kuulutataks kuriteoks ka diskrimineerimine väljaspool töökohta.

Kuhnke, koos musta ARDI kaaspresidendi Pierrette Herzberger-Fofanaga, avaldasid möödnud suvel arvamusloo, milles kurtsid, et Euroopa Liidus pole mitte ühtegi musta komissari ja nende jutu osutustest saab aru, et kiidavad heaks ning soovivad Euroopasse maale tuua USA BLM-laste märatsemised ning rüüstamised. Mis nende jaoks oleksid Euroopaski õigustatud, sest süstemaatiline rassim. Või vaadates Prantsusmaad või Rootsit, ongi juba Euroopas kohal.

Euroopa Liidu põhiõiguste ameti uuringud näitavad, et üks kolmest mustast Euroopa Liidu elanikust on kogenud rassilist diskrimineerimist. Euroopa Liidu 27-riigist viieteistkümnes on kehtestatud eriseadused, mis aitavad võidelda rassismi ja rahvusliku diskrimineerimisega.

Leyeni rassimisvastane tegevuskava näeb ette, et kõik Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused kehtestaksid oma riigi rassismivastase tegevuskava hiljemalt 2022. aasta lõpuks.

Mitte ükski normaalne inimene ei arva, et kedagi tohiks ainult tema rassi, rahvuse ja nahavärvi järele diskrimineerida. Probleem on siiski selles, et tänaste vasakpoolsete progressiusklike inimeste ja organisatsioonide – mida on ka Euroopa Liit – jaoks pole antirassismil õiguse ega õiglusega mtte mitte midagi pistmist. 

Nii nagu Ameerika Ühendiikide BLM liikumise puhul, on eurokomissaridest ja -saadikutest “antirassistid” tegelikult ise rassistid ja nende eesmärgiks on ainult Lääne ühiskonna hävitamine ning kaose külvamine. Selliste inimeste jaoks on tähtis, et musta värvi sisseründajad, elaksid mugavalt hotellides, samal ajal kui riikide sotsiaalsüsteemid kärisevad igast otsast ning oma kodanikest vanurid mädanevad vanadekodudes. Puud tuntakse tema viljadest ja kellel natukenegi mõistust peas, võib ise uurida, mis on BLM liikumise viljad.

Leyeni suguste rassifanaatikute jaoks on “afroeurooplased” kordades tähtsamad kui oma inimesed.

Eelpoololeva hirmujutu lohutuseks võib siiski nentida, et kuigi ülemkomissar tegi suuri sõnu, vähemalt 2022. aastaks sellisest plaanist midagi välja ei tule. Pole lootuski, et näiteks Visegradi riigid selle heaks kiidaksid. Samamoodi on kõikjal tõusuteel paremate poliitikute populaarsus ja kui näiteks mõnes Euroopa tuumikriigis paremad jõud võimule pääsevad, ei jää sellisest tegevuskavast suurt midagi järele.

Aga jube see muidugi on, et tähtsat ametit pidavad inimesed on suutelised üldse nii mõtlema ja julgevad sellisest kurjusest ka nii suure auditooriumi ees avalikult rääkida.

Kes soovib pikemalt lugeda, miks igasugune “positiivne diskrimineerimine” ja antirassism on saatanast, võib lugeda mustanahalise majandusteadlase ja filosoofi Thomas Sowelli artiklit “”Positiivne diskrimineerimine”: ülemaailmne katastroof” (“Affirmative Action”: A Worldwide Disaster). 

Täpselt sellise katasroofi poole tahavad eurokomissarid Euroopa Liidu liikmesriike juhtida!