Juuli lõpus Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kaubanduse raamlepingus lubab Euroopa Liit investeerida Lombi taha 515 miljardit eurot. Liidul seda raha ei ole.
27. juulil Šotimaal toimunud Donald Trumpi ja Ursula von der Leyeni kohtumisel avalikustatud kaubanduse raamlepingu kohaselt avab Euroopa Liit oma turu Ühendriikide kaupadele, nendelt tolli- ja muid makse ei küsi ning viimase digiplatvorme demokraatiavaenulike regulatsioonide ja maksudega ei kiusa. Vastutasuks maksustavad Ameerika Ühendriigid Euroopa Liidu liiduvabariikide ekspordist suuremat osa 15-protsendise tollimaksuga, liiduvabariigid ostavad Ühendriikidest järgmise kolme ja poole aasta jooksul 640 miljardi euro eest energiakandjaid, sadade miljardite dollarite eest relvi ja Liidu ettevõtted investeerivad sinna 515 miljardit eurot. Liidu terase-, alumiiniumi- ja vaseekspordile kehtivad jätkuvalt 50-protsendilised tollid. Vähemalt Ameerika Ühendriikide pool saab lepingust niiviisi aru.
Päev pärast kaubanduse raamlepingu sõlmimist (28. juulil) tõdesid kaks Euroopa Komisjoni kõrget ametnikku, et Liidul pole võimalik 515 miljardi eurost rahapaigutust Ühendriikidesse tagada. Põhjus on asjaolus, et selle raha peaksid Lombi taha viima Liidu järjest jubedamaks muutuva bürokraatia ja energiewende ikke all ägavad eraettevõtted.
5. juulil küsis korporatistliku uudistekanali CNBC ajakirjanik Trumpilt, et mis saab juhul, kui Euroopa Liit lubatud raha Ühendriikide taristusse ei paiguta? Trump vastas: "Siis nad maksavad tollimakse 35 protsenti."
Trumpi sõnul on 515 miljardi suurune investeering üks peamistest tingimustest, miks Ühendriigid küsivad Liidult tollimakse 30 protsendi asemel 15 protsenti. Lisaks kostab erinevatest allikatest osutusi, et investeeringutelt teenitud kasumist peavad eurooplased taaspaigutama Ühendriikidesse vähemalt 90 protsenti.
Euroopa Liit näeb samas investeeringute lubamist "kavatsuse", mitte kohustusena. Kõigele lisaks pole eurokraatidel võimalik liiduvabariike kohustada ostma Ühendriikidest energiakandjad ja relvi elik eraettevõtteid sinna raha paigutama.
Olukorda, kus Euroopa Liit USA kaupu tollimaksudega ei maksusta ja Ühendriigid nõuavad tolle 15 protsenti, selgitab osaliselt käibemaks. Euroopa Liidus on käibemaks üleüldine ja keskmine käibemaksu määr 21,8 protsenti. USA-s seevastu viis osariiki käibemaksuga inimesi ei ahista ja ülejäänud osariikides jääb see enamasti alla kaheksa protsendi.
515 miljardi euro suuruse investeeringu kaastekstina võiks pöörata tähelepanu Euroopa Liidu järgmisele mitmeaastasele (2028–2034) eelarvele, mille maht jääb eeldatavalt alla kahe triljoni euro.
Toimetas Karol Kallas