Euroopa Teadusnõukogu endine president Mauro Ferrari. Foto: Scanpix

Euroopa Teadusnõukogu president Mauro Ferrari, kes on Euroopa Liidu teadust puutuva valdkonna juht, astus tagasi. Teaduspealik leidis, et initsiatiiv Hiina viirusega võitlemisel tuleks anda teadlaste kätte, ent ametnikud polnud nõus oma võimust loobuma.

Ferrari astus ametisse alles käesoleva aasta esimesel jaanuaril ja tema ametiaeg oleks kestnud neli aastat. Oma tagasiastumispalve esitas ta Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile möödunud teisipäeva pärastlõunal, vahendab Financial Times.

"Ma olen Euroopa vastuses COVID-19-le äärmiselt pettunud," kirjutab Ferrari oma tagasiastumist põhjendavas avalduses. "Ma asusin Euroopa Teadusnõukogu (ETN) juhtima tulise Euroopa Liidu pooldajana, kuid COVID-19 kriis on mu vaated ümber pööranud. Siiski ma toetan jätkuva innukusega rahvusvahelise koostöö ideaale."

ETN asutati 2007. aastal ja selle ülesandeks on Euroopa parimate teadlaste ning nende teadusprojektide toetamine. Tänaseks on sellest saanud üks maailma tunnustatumaid teadusorganisatsioone, mille eelarve on aastas ümber kahe miljardi euro.

Ferrari sõnul, kes on üks nanomeditsiini valdkonna rajajaid, said tema vastuolud Euroopa Komisjoniga alguse märtsi alguses, kui "hakkas selguma, et pandeemiast võib saada seninägematu ulatusega tragöödia."

Tema sõnul pakkus ta toona välja, et ETN käivitaks COVID-19 eriprogrammi.

"Ma arvasin, et sellisel ajal oleks vaja anda maailma kõige paremate teadlaste kätte vahendid pandeemiaga võitlemiseks. Vaja on uusi ravimeid, uusi vaktsiine, uusi diagnostikavahendeid, uusi teaduspõhiseid käitumisdünaamika analüüsimise lahendusi, asemel et toetuda poliitikute tihti improviseeritud intuitsioonidele," kirjutab Ferrari.

Kuid ETN-i juhtiv nõukogu lükkas tema mõtted ühehäälselt tagasi põhjusel, et tema ettepaneku kohaselt oleks pidanud teadlasi rahastama "alt üles" põhimõttel, kus teadlased pakuvad ise oma uurimisvaldkonnad välja. Nõukogu leidis, et projekte tuleks rahastada suurte "ülalt alla" algatuste kaudu, mille eesmärgid oleks kehtestanud Euroopa Liidu tipppoliitikud.

"Ma vaidlesin nendega, et hetkel ei ole aeg teaduse haldamiseks ja ülemääraseks muretsemiseks "alt üles" versus "ülalt alla" teaduse peensuste pärast," rääkis Ferrari, kes suurema osa oma karjäärist on töötanud vähki uuriva tippteadlasena Ameerika Ühendriikides.

Tema sõnul anti talle siiski teine võimalus, kui proua Leyen uuris tema käest otse, mida võiks pandeemia vastu ette võtta ja Euroopa Komisjoni juht lõi plaani koostamises aktiivselt kaasa.

Kuid juba ainult tõsiasi, et Ferrari suhtles Leyeniga otse, tekitas Euroopa Komisjonis sisemise poliittormi. Ferrari ja Leyeni koostatud ettepanekuid põrgatati Komisjoni administratsiooni erinevate kihtide vahel nii kaua kui neist lõpuks enam midagi järele ei jäänud.

Kui Ferrari soovis keskenduda pandeemiavastases võitluses kiiretele ja lühiajalistele projektidele, leidsid ülejäänud ETN-i nõukogu liikmed, et sellised projektid sobituvad paremini muudesse Euroopa Liidu struktuuridesse. Komisjon üritas ETN-i juhti ja nõukogu lepitada, kuid edutult.

Ferrari kurjustas Euroopa Liiduga lisaks põhjustel, et liikmesriikide tervishoiupoliitikate vallas puudub igasugune koostöö, seistakse vastu teadusprogrammide sidusale rahastamisele ja kuidas hulk riike ühepoolselt oma piirid sulges.

Euroopa Komisjoni kõneisik tänas Ferrarit tehtud töö eest, avaldas kahetsust tema kohast loobumise pärast ja soovis talle jõudu edaspidiseks. Uue teadusjuhi otsimise komitee pannakse kõneisiku sõnul kokku niipea kui võimalik.

Pressiesindaja sõnul löövad hiina viiruse vastases võitluses kaasa ETN-i viiekümne käimasoleva ja lõppenud projekti teadlased. Samuti on ETN toetanud 18 koroonaviiruse uurimis- ja arendusprojekti ning toetanud rahaliselt saksa ettevõtte CureVac COVID-19 vaktsiini arendustööd.

Toimetas Karol Kallas