Ka Matteo Salvinil on põhjust rõõmustamiseks – tema juhitud Põhjaliiga oli Itaalia europarlamendi valimistel võidukas ning nüüd soovib ta moodustada Euroopa Parlamendi juurde uut Euroopa rahvuslikke jõude koondavat fraktsiooni, et "päästa Euroopa Liit". Foto: Scanpix

Tänavustel europarlamendi valimistel tegid rahvuslikud erakonnad üleeuroopaliselt korraliku ning kohati isegi väga hea tulemuse, kuid loodetud enamus Euroopa Parlamendis jäi siiski saavutamata.

Põhjust rõõmustamiseks on eelkõige Matteo Salvinil, Marine Le Penil, Nigel Farage'il ja Viktor Orbánil, kelle rahvuslikke erakondi saatis oma kodumaal suur edu.

Põhjaliiga oli Itaalias selge võitja

Salvini juhitud võidukas Põhjaliiga (Lega Nord), kelle toetusprotsent tõusis juba enne valimisi üle 30 protsendi künnise, kogus Itaalias üle 34% kõigist häältest. See on muljetavaldav tõus, kuna eelmisel korral suudeti pälvida kõigest 6,2 protsendiline rahva toetus. Itaalia Demokraatlik Erakond jäi 22,7 protsendiga teiseks. Valimisosalus oli tänavu 55%, mis on paar protsenti madalam kui eelmisel korral.

Salvini sõnul saadavad tänavused valimised tugeva sõnumi traditsioonilistele parteile, "et eurooplased soovivad teistsugust Euroopat", kinnitades ühtlasi, et see uus Euroopa on nüüd sündinud ning et ta on uhke, et Põhjaliiga osaleb selles uues Euroopa renessansis.

Salvini lisas, et valijad on andud Põhjaliigale "ajaloolise missiooni" ning Euroopa Liit on sunnitud muutuma:

"See pole ainult Itaalia, see on samuti Le Pen Prantsusmaal, Farage Suurbritannias, Ungari, Poola. Ma arvestan, et mul on liitlasi kõikjal, et päästa Euroopa Liit, et muuta selle reeglid. Me peame viimaks muutuma pärast aastakümnete pikkust bürokraatide ja pankurite kehtestatud reegleid."

Le Pen võttis Prantsusmaal napi võidu

Prantsusmaal võitis ülinapi võidu Marine Le Peni juhitud Rahvusrinne (Front National) 23,3 protsendilise toetusega, edestades teiseks jäänud Emmanuel Macroni partei Vabariik, edasi! (La République En Marche!) ja erakonna Demokraatlik Liikumine (Mouvement démocrate) koalitsiooni kõigest 0,9 protsendiga.

"Prantslased on täna õhtul selgelt presidenti karistanud ning andnud talle õppetunni alandlikkuses," ütles valimiste järgselt Rahvusrinde 23-aastane esinumber Jordan Bardella.

Kuigi Le Peni erakond suutis valimised võita, jäi tulemus eelmisele korrale (24,9%) alla ning ühtlasi ei suudetud enda jaoks ära kasutada Macroni vastase kollavestide liikumise pahameelt. Küll oli rahvas aga võrreldes eelmise korraga rohkem motiveeritud valimiskastide juurde tulema – valimas käis napilt üle poole valimisealistest kodanikest, mis kujutab endast varasemaga võrreldes 7,7 protsendilist tõusu.

Farage'i Brexiti erakonna triumf, konservatiivide häving

Suurbritannias võitis valimised mäekõrguselt kõigest neli kuud tagasi Nigel Farage'i ja Catherine Blaiklock'i asutatud Brexiti Erakond (Brexit Party). Farage'i juhitud euroskeptiline partei korjas 31,7 protsenti kõigist häältest; Brexiti Erakonnale järgnesid Liberaaldemokraadid (18,5%), Tööpartei (14,1%), Rohelised (11,1%) ning alles seejärel valitsev Konservatiivne Partei (8,7%), mis on äsja erakonna juhi kohalt tagasi astunud Theresa May juhtimisel üritanud kaks aastat edutult Suurbritanniat Euroopa Liidust välja viia. Konservatiividest nõrgema tulemuse tegi veel UKIP, mis on pärast Farage'i lahkumist olnud tugevas langustrendis.

"Mitte kunagi varem ei ole Briti poliitikas kõigest kuue nädala eest ellu kutsutud partei võitnud riiklikke valimisi. Selle põhjus on aga ilmselge, me otsustasime referendumiga [Euroopa Liidust] lahkuda, me pidime seda tegema 29. märtsil ning me pole seda teinud. See on suur sõnum, see on jõuline sõnum," põhjendas Farage oma erakonna suurt valimisedu.

"Tööpartei ja Konservatiivne Partei võiksid võtta tänast õhtut kui suurt õppetundi, kuid ma ei eelda, et nad seda teevad. Uus kuupäev on 31. oktoober. Kui me siis ei lahku, siis need Brexiti Erakonna tulemused, mida te täna nägite, korduvad üldvalimistel ning me valmistume nendeks."

Kuigi brittide rahulolematus Brexiti senise käiguga mõjutas küll oluliselt valimistulemusi, ei avaldanud see aga suurt mõju valimisaktiivsusele – kui eelmistel europarlamendivalimistel osales 35,6% valimisõiguslikest kodanikest, siis tänavu ligikaudu 37% ehk kõigest marginaalselt rohkem.

Orbán põrmustas konkurendid

Ungari peaministri Viktor Orbáni juhitud erakonna Fidesz ja Kristlike Demokraatide Rahvapartei (KDNP) liit põrmustas tänavustel valimistel oma konkurendid ja korjas tervelt 52,3% häältest. Lähim konkurent Demokraatlik Koalitsioon küündis kõigest 16,2 protsendilise toetuseni.

"Valimisvõit tähendab, et ungarlased on teinud meile ülesandeks peatada immigratsioon üle kogu Euroopa ning kaitsta Euroopa kristlikku kultuuri," ütles Orbán valimiste järgselt oma juubeldavatele toetajatele Budapestis ning lubas teha Euroopas koostööd kõigiga, kes sama soovivad.

Poolas võidutses Õigus ja Õiglus

Poolas võidutses erakond Õigus ja Õiglus 45,4 protsendiga kaheteistkümnest erakonnast (sh Rohelised, Demokraatlik Patei, Feministlik Algatus) koosneva liberaalse Euroopa Koalitsiooni ees, mis pälvis 38,5% häältest.

"Täna on väga oluline päev," rõhutas erakonna Õigus ja Õiglus juht Jarosław Kaczyński pärast valimisi võidurõõmsatele toetajatele. "Aga me peame meeles pidama, et otsustav lahing meie riigi tuleviku pärast leiab aset sügisel [Poola parlamendivalimistel – toim.] ning me peame siis samuti võitma ning võitma isegi võimsamalt kui nüüd."

Ühtlasi on tähelepanuväärne, et tänavustel valimistel oli Poolas kõigi aegade kõrgeim valimisaktiivsus – kui mullu oli see vaid 23,83%, siis tänavu juba 45,42%.

Rootsis domineerisid küll sotsialistid, kuid rahvuslased tegid tugeva tõusu

Rootsis võidutses 23,6–protsendilise toetusega Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis tegi enam-vähem sama tulemuse nagu eelmistel eruoparlamendi valimistel (24,2%). Küll aga tegi olulise arenguhüppe rahvuslik erakond Rootsi Demokraadid, mida toetas 15,4 protsenti valimisõiguslikest rootslastest – eelmistel valimistel oli nende toetus vaid 9,7% ning 2009. aastal kõigest 3,3%.

Vaatamata headele tulemustele ei õnnestunud rahvuslastel europarlamendis enamust võtta

Kuigi Salvini, Le Pen ja Farage võidutsesid oma kodumaal, oleks uuel rahvuslasi koondaval fraktsioonil, mida Salvini luua soovib, Politico hinnangul vaid umbes 70 kohta 751 liikmelises  Euroopa Parlamendis.

Salvini ise loodab aga koondada oma fraktsiooni vähemalt 150 kohta. Tema sõnul peaks ta koos Le Peni Rahvusrinde ja Farage'i Brexiti Erakonnaga saama kokku 90 kohta ning teised erakonnad Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioonis võiksid tõsta selle arvu veel 150ni.

Salvini ei looda aga, et tema poolt loodava fraktsiooniga liituvad kõik sarnase maailmavaatega erakonnad, nagu näiteks Orbáni Fidesz, mis kuulub Euroopa Parlamendi suurimasse 217-liikmelisse fraktsiooni Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid.