Vägistamisest traumeeritud 17-aastane hollandi tüdruk teatas sotsiaalmeedias otsusest elust lahkuda

Parandatud!

Instagram: Noa Pothoven

Hollandis lõpetas 17-aastase Noa Pothoven oma toitumisest loobudes oma elu, kuna tüdruku sõnul ei suutnud ta enam taluda talle lapsepõlves osaks saanud seksuaalsest väärkohtlemisest tingitud hingevalu. 

Päev enne elu lõpetamist kirjutas Arnhemi linnas elanud Noa sotsiaalmeediapostituses, et ta küll hingab veel, aga enam ei ela.

Varem kirjutatud autobiograafias pealkirjaga “Võita või õppida?” selgitas tüdruk, et talle lapsepõlves osaks saanud pilastamiste ja hiljem ka vägistamise tagajärjel kujunes tal välja post-traumaatilise stressi häire, depressioon ja anoreksia.

Pilastamist koges ta 11- ja 12-aastasena, vägistamise ohvriks langes ta aga 14-aastaselt. Häbitundest ei julgenud ta sellest kellelegi rääkida.

Noa sõnul ei olnud tema otsus elust lahkuda impulsiivne, vaid hästi läbi mõeldud.

“Tulen kohe asja juurde: maksimaalselt 10 päeva pärast olen ma surnud. Olles aastaid võidelnud, ei ole mul enam jaksu. Lõpetasin söömise ja joomise juba mõne aja eest ning pärast mitmeid arutelusid ja hindamisi otsustati lubada mul elust lahkuda, kuna minu kannatused ei ole talutavad,” kirjutas ta.

“Kantuna hirmust ja häbist elan ma nende kogemuste valu iga päev uuesti läbi. Olen pidevalt hirmul, pidevalt valvel. Ja ma tunnen endiselt, et minu keha on räpane. Minu koju on sisse murtud – minu kehasse – ja seda ei ole kunagi võimalik ümber pöörata.”

Oma viimased tunnid veetis Noa koos murest murtud sõprade ja perega, paludes neil mitte tema otsust kahtluse alla seada, kuna otsus oli lõplik.

“Antud juhul seisneb armastus minna laskmises,” ütles ta.

Noa otsusega nõustus ka tema ema.

Päev enne elust lahkumist külastas Noad ka minister Lisa Westerveld, kelle esimene kohtumine tüdrukuga leidis aset mullu detsembris.

“Oli väga kena temaga taas kohtuda. Ühtlasi oli see väga ebareaalne. Noa oli väga tugev ja samas väga avatud. Ma ei unusta teda kunagi. Me jätkame tema võitlust.”

Hollandis võivad eutanaasiat taotleda lapsed alates 12. eluaastast ja iseenesest ei oleks tingimata seadusega vastuolus ka Pothoveni sugustes juhtumites eutanaasia rakendamine. Eutanaasia täideviimise eelduseks on siiski arsti hinnang, et lapse kannatused on talumatud.

Antud juhul ei ole aga asjaosaliste selgitusel tegu eutanaasiaga, vaid vabasurmaga ilma kõrvalise abita. Pothoveni surma asjaolud on seni segased ning ametlikud andmeid selle kohta, millistel asjaoludel tema elust lahkumine aset leidis, pole avalikkusele väljastatud.

“Elust lahkumise kliinik”, millega Pothoven juba 2017. aastal kontakteerus, kinnitas kolmapäeval, et ei saa küsimust privaatsuse kaalutlustel kommenteerida, et väära info levimise ärahoidmiseks vahendati Pothoveni sõprade teadaannet, milles kirjutati: “Noa ei surnud eutanaasia tagajärjel. Et lõpetada oma kannatused, lõpetas ta söömise ja joomise.”

Siiski on seaduslikult aktsepteeritud eutanaasia piirid Hollandis alates eutanaasia seadustamisest 2002. aastal märkimisväärselt avardunud.

Ka Eestis on viimasel ajal korduvalt märku antud, et tuleks alustada ühiskondlikku arutelu eutanaasia seadustamiseks. Teiste seas on teema tõstatanud õiguskantsler Ülle Madise.

Toimetas Varro Vooglaid. PARANDUS: artikkel on parandatud, sest algselt ka rahvusvahelises peavoolumeedias levinud kuuldus, nagu lahkunuks Pothoven elust eutanaasia ehk kõrvalise abiga elu lõpetamise teel, osutus vääraks.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA