Vabariiklastest valimisjälgijad aeti Detroidis ruumist välja. Foto: Scanpix

Kui võimalikule valimispettusele viitavaid tõendeid korralikult ei uurita, usub pool ameeriklastest, et valimistulemus on väär, kirjutab Federalist.

Väljaanne juhib tähelepanu hulgale tõendusmaterjalile, mis pettusele viitab. Nii on välja tulnud tunnistajad, kes kinnitavad hilinemisega saabunud valimissedelitele varasema kuupäevaga templite lisamist. Detroiti linnas segati valimisjälgijate tööd. Mitmel pool on avalikuks tulnud väidetavad “tehnilised probleemid” valimistarkvaraga, mis kallutasid tulemusi Joe Bideni kasuks.

Wisconsini osariigis viidatakse anomaalselt kõrgele valimisaktiivsusele ning mitmes osariigis sai Biden ootamatult kõrgeid lisahäälte koguseid keset ööd.

Federalist märgib, et segamini ei tohi ajada tõendeid ja lõplikku tõestust. “Tõendusmaterjal on info, millest saab tuletada järeldusi. Tõestus on aga tõendusmaterjali kogum, mis vastab piisavale standardile. Niisiis – kuigi on absurdne öelda, et valimispettuse kohta pole mingeid tõendeid, pole siiski ebaaus öelda, et pettus pole veel tõendatud – sõltuvalt sellest, mis standardist me lähtume,” kirjutab väljaanne.

Federalisti sõnul tekib sellisest mõtteveast tõsine probleem. “Liiga paljud inimesed väidavad, et tõendusmaterjali väidetav puudus peaks eos peatama igasuguse uurimise.” Tõestus saabub aga pärast uurimist, mitte pole selle eelduseks.

Väljaanne tuletab meelde 2000. aasta presidendivalimisi, kus algselt meedia poolt võitjaks kuulutatud ja hiljem kaotanud demokraatide kandidaat Al Gore vaidles kohtutes kuni detsembri keskpaigani. Ka toona oli hulk tõendusmaterjali, mida peeti tõsiseltvõetavaks.

“2020. aastal on meil hulga rohkem tõendeid. Seekord pole probleeme mitte vaid ühe osariigiga (Florida – toim.), vaid poole tosinaga. Seni raporteeritud intsidendid viitavad otsesele pettusele, mitte lihtsalt ebakompetentsusele – eriti, kuna iga juhtumi puhul on tulemus kallutatud ühe kandidaadi kasuks,” leiab Federalist.

Väljaanne viitab, et 2016. aastal peeti väikest hulka rublasid, mis kulutati Facebooki reklaamidele, ja ülimalt kahtlast “toimikut” piisavaks tõendusmaterjaliks, et FBI ja Kongress president Trumpi aastaid uurida saaks.

Seekord soovivad vasakpoolsed aga, et suured meediakorporatsioonid ja tehnoloogiafirmad saaks tõe arbiitriks. Nii teatas New York Times nüüdseks kustutatud säutsus, et valimiste võitja otsustab meedia.

Probleem on aga selles, et meedia poolt seatud latt tõendusmaterjali kohta muutub vastavalt vajadusele. Eriliselt ranget standardit ei seadnud nad ei nn “Vene-sidemete”, ülemkohtunik Brett Kavanaugh mineviku ega muigavate teismeliste jaoks.

Federalisti sõnul peab valimiste üle seekord otsustama kohtusüsteem – üks viimaseid institutsioone, kus saab vähemalt teoorias võtta vastutusele kõiki ameeriklasi.

Toimetas Jaanus Vogelberg