President Kersti Kaljulaiu väited, nagu oleks välisteenistuse seaduse muutmise seadus vastuolus põhiseadusega, kuna see ei kohtle ühetaoliselt diplomaatide abikaasasid ja kooselulepinguga seotud partnereid, ei kannata mingit kriitikat ja kujutavad endast talumatut võimupiiride ületamist, toonitavad saates “Fookuses” Markus Järvi ja Varro Vooglaid.

Välisteenistuse seaduse muutmise seadus on president Kersti Kaljulaidi hinnangul vastuolus põhiseadusega ja seetõttu jättis president selle välja kuulutamata. Nimelt on seaduse mõte anda nn “abikaasapalk” võõrriikides töötavatele Eesti ametnikele ja diplomaatidele, aga seda pole laiendatud kooseluseadusega elukaaslasteks registreeritutele. 

Kaljulaid ütles neljapäeval Kuressaares pressikonverentsil, et seadus läheb vastuollu põhiseaduse paragrahvidega 12, 26 ja 27. Seadus annab pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnike ja teenistujate abikaasadele sotsiaalsed tagatised. 

Nii makstakse neile nn “abikaasatasu”, kuid koosolu registreerinud ametnike-teenistujate puhul sellest juttu pole. Kaljulaiu meelest on mõlemad suhtevormid reguleeritud Eesti seaduste alusel, seega tuleks selliseid perekondi kohelda ühetaoliselt. 

Kaljulaiu hinnangul on olemas ka pretsedendid – nii pakuvad sarnast võrdset kohtlemist näiteks perehüvitiste seaduse ning töölepinngu seaduse uuemad redaktsioonid. 

Saates “Fookuses” selgitasid Järvi ja Vooglaid, et presidendi argumendid on selgelt otsitud ning baseeruvad põhiseaduse mõtte meelevaldsele moonutamisele, selleks et maskeerida oma enda ideoloogilisi eelistusi.

Kuulake saatest lähemalt, millised argumendid kõlama jäid!