Frances Martel kirjutab portaalis Breitbart, kuidas vaatamata kuritegelikule saamatusele jätkab Maailma Terviseorganisatsiooni senine juht Tedros Adhanom Ghebreyesus oma ametis 2027. aastani.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus läheb organisatsiooni käesoleva aasta maikuus toimuvatele juhi valimistele vastu ainsa kandidaadina. Seda hoolimata asjaolust, et tema ametisoleku ajal on organisatsiooni etabanud oma olemasolu kõige piinlikum läbikukkumine – nõndanimetatud Hiina koroonaviiruse pandeemia.
WHO juht valitakse iga viie aasta tagant ja liikmesriigid võivad sellele kohale esitada oma kandidaadi. Kandidaatide esitamise viimane kuupäev oli 23. september 2021.
"Esitatud kandidaate kaalutakse WHO nõukogu koosolekul (EB150), mis toimub 24.–29. jaanuarini Šveitsi pealinnas Genfis. Taustauuringute järgselt intervjueerib nõukogu kandidaate ja WHO uus juht otsustatakse salajase hääletusega," selgitatakse "uue" WHO juhi valimist organisatsiooni kodulehel. "Valituks osutunud kandidaat esitatakse kinnitamiseks 2022. aasta mais toimuvale seitsmekümmne viiendale Maailma Terviseassambleele, mis kinnitab uue WHO peadirektori salajase hääletusega."
Paraku valimisi kui selliseid ei toimu, sest esitatud on ainult üks kandidaat, kelleks on Ghebreyesus.
Tänu Hiina Kommunistliku Partei toetusele võitis ta eelmised, 2017. aastal toimunud, WHO peadirektori valimised, kus ta pidi seisma vastakuti nelja teise kandidaadiga.
Toona seisis WHO silmitsi maailma hukkamõistuga, kuidas organisatsioon oli reageerinud Ghebreyesuse eelkäija Margaret Chani ajal Aafrika Ebola puhangule. Chan on täna Hiina diktaatori Xi Jinpingi alma materi Tsinghua Ülikooli dekaan. WHO ei saanud Ebola taltsutamisega mitte kuidagi hakkama ja seda vaatamata faktile, et haigus ei levi õhu kaudu ja selle levimiseks on vaja puutuda kokku nakatunud inimese verega. Ebola puhang, mis on tänaseni suurim, kestis 2014. aastast kuni 2016. aastani ja selle kätte heitis hinge 11 000 inimest, peamiselt Libeerias, Guineas ja Sierra-Leones. Haigust leiti ka seitsmes teises riigis, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja Hispaanias.
Kui WHO etteotsa sai Aafrika päritolu inimene, lootsid paljud, et organisatsioon osutab kontinendi terviseprobleemidele suuremat pühendumist ja kompententsi. Ghebreyesuse nimetamine WHO juhiks oli toona juba vastuolulinesamm, sest tal ei ole arstikraadi, vaid ta on oma doktorikraadi saanud "kogukonna tervise" valdkonnas. Teda toetas organisatsioonis teiste hulgas Hiina valitsus ja muude asjaolude hulgas eirati ka tema "saavutusi" Etioopia terviseministrina aastatel 2005–2012 kui ta kinnitas, et riigis koolerat enam ei ole ja klassikaliste koolera sümptomitega patsientidel hakati diagnoosima "ägedat vesist kõhulahtisust" (acute watery diarrhea).
Ghebreyesuse ametisse saamist ei takistanud ka tema kuulumine marksistlikku Tigray Rahvavabastusarmeesse, mida on saatnud inimõiguste rikkumised ja mis täna peab sõda Etioopia valitsusega.
Peale WHO peadirektorist saamist on äratanud imestust tema kommunistide ja sotsialistide kõrgetele ametikohtadele nimetamised. Lisaks on ta olnud eriti toetav igasuguste kommunistliku Hiina algatuste suhtes, näiteks on Ghebreyesus innukalt olnud Maailma Terviseorganisatsiooni osalemise poolt Hiina Uue Siiditee algatuses (Belt and Road Initiative; BRI). BRI näol on tegemist võlalõksuga arenevate riikide jaoks, millega need allutatakse Hiina poliitilistele huvidele. Ghebereyesuse abiga on saanud Uue Siiditee ohver näiteks Etioopiast ja seda juba ajal kui ta oli riigi valitsuse minister. WHOs on Ghebereyesus toetanud järjekindlalt ühe Hiina poliitikat, mis peab Hiina Vabariiki Hiina Rahvavabariigi osaks ja on keelanud Hiina Vabariigil osalemise WHO tegevuses
Eriti ärritab maailma rahvatervise eksperte Ghebreyesuse tööjõupoliitika. Ta on näiteks määranud Zimbabwe mõrvaliku diktaatori Robert Mugabe WHO "hea tahte saadikuks". Samuti määras ta Vladimir Putini korrumpeerunud lähikondlase, Venemaa Tervishoiuministeeriumi vähetuntud ametniku Tereza Kasajeva WHO tuberkoloosiprogrammi juhiks ja seda vaatamata asjaolule, et Venemaal on tuberkoloosiga märkimisväärseid probleeme.
Maineka teadusajakirja The Lancet juhtkirjas kirjutai Kasajeva kohta: "Tema määramist sellele ametikohale tuleb käsitleda kui tunnustust riigile, mis ei vääri tunnustamist … WHO reputatsioon – poliitiline kaal – sõltub organisatsiooni tehnilisest usutavusest."
Ghebreyesuse ametiaega on saatnud jätkuvalt ka Ebola kriis, kuigi sellel on tema saagas pisikene osa. Chani ajal ei suutnud WHO panna Lääne-Aafrikas ebolale piiri. Ghebreyesuse ajal on WHO ametnikud olnud näiteks aktiivsed osalised 2018. aastal Kongo Demokraatlikus Vabariigis puhkenud ebola kurjemaks muutmise juures, pannes toime massivägistamisi ja nõudes joogivee eest seksuaalvahekorda astumist (ebola levib sugulisel teel).
WHO tehniline usutavus kukkus pea lõplikult kokku 2020. aasta alguses kui Kesk-Hiinas Wuhani suurlinnas hakkasid levima Hiina koroonaviiruse juhtumid. Esimene koroonaviiruse juhtum tuvastati Hiina valitsusest lekkinud ametlike dokumentide kohaselt Wuhanis juba 2019. aasta novembris. Kohalikud Kommunistliku partei ametnikud hakkasid koheselt piirama igasugust teavet, mis osutas teatud viiruslikule hingamisteede haiguse kiirele levikule. Avalikkuse eest kadusid nii arstid kui kodanikuajakirjanduse esindajad, kes teema üles võtsid ja mõned pole välja ilmunud tänaseni. 2020. aasta maiks arreteeris Hiina Rahvavabariigi valitsus üle viiesaja inimese, kes julgesid avalikult arutleda Hiina koroonaviiruse teemal.
Maailma Terviseorganisatsioonini pidi teave, et Wuhanis levib nakkuslik hingamisteede haigus, jõudma juba 2019. aasta detsembris. Sama aasta viimasel päeval saatis Hiina Vabariigi valitsus Ghebreyesusele e-kirja, milles hoiatati mandril leviva "ebatüüpilise kopsupõletiku" ja selle nakkusliku iseloomu eest. Ometigi kaks nädalat hiljem üllitas WHO sotsiaalmeedias pöördumise, milles tsiteeriti Hiina Kommunistliku Partei ametnikke ja kinnitati, et "Hiina võimude poolt teostatud uurimine ei leidnud selget tõestust, et tegemist on inimeselt-inimesele leviva haigusega".
2020. aasta märtsis kinnitas Hiina Vabariigi esindus Ameerika Ühendriikides, et nad hoiatasid WHOd Hiina Koroonaviiruse eest juba möödunud detsembris. "Kuid nagu tavaks, on meie pöördumised alati ühesuunalised. WHO suuremas osas ignoreeris meie sõnumeid ja ei jaganud meiega teavet, nagu see teeb teiste riikide puhul," tõdeti pöördumises.
Ghebreyesuse lojaalsus Hiina kommunistlikule parteile on WHOd märkimisväärselt häbistanud ja suure tõenäosusega arenes selle tõttu Wuhani kohalikust haiguse puhangust üle maailma levinud pandeemia. WHO peadirektor pole sellise läbikukkumise eest kandnud mitte mingisugust vastutust, ega selgitanud, millised otsused sellise olukorra põhjustasid. Samas on ta pandeemia aja jooksul alati seadnud Pekingi huvid kõiges esikohale.
Ghebreyesus on korduvalt kiitnud Hiinat, kui tubli see on haiguse kontrolli alla saamise juures olnud, hoolimata sellest, milliste inimelude hinna ja inimõiguste rikkumisega selleni jõuti. Kuidas inimesi koju kinni keevitati ja keelati neil toidu hankimine. Saksamaa väljaanne Der Spiegel süüdistas avalikult Ghebreyesust, kuidas ta saab korraldusi Xilt ja viivitas viimase nõudmisel pandeemia välja kuulutamisega.
Häiritud WHO ametnikud hakkasid sellise käitumise peale Ghebreyesuse kohta teavet anonüümselt lekitama.
"Kui ta kiidab Hiinat, saadab seda alati hammaste kiristamine," rääkis Reutersile üks Euroopa ametiisik. Teine WHO ametnik kurtis, et Ghebreyesus on Hiina osas "lihtsameelne" ja "kangekaelne".
Veelgi alandavam on WHO jaoks olukord, kuidas uurimismeeskonna läkitamiseks Wuhanisse, et uurida, kuidas viirus valla pääses, võttis aega terve aasta, mis andis Hiinale võimaluse hävitada kõik võimalikud tõestusmaterjalid.
Wuhani raportis leitakse, et viirus pärineb metsloomadelt, kuigi teadlased kinnitasid, et 80 000 metsloomadelt kogutud proovist ei leitud ühestki Hiina koroonaviiruse jälgi. Kuigi Ghebreyesus nõudis, et uuritaks ka viiruse Wuhani Viroloogiainstituudist lekkimise võimalust, pole seda siiani siiski tehtud ja WHO juht ei ole selle jaoks ka midagi omalt poolt teinud.
Tänaseks on WHO kaotanud Hiina koroonaviiruse haldamise juures igasuguse tõsiseltvõetavuse ja organisatsiooni mõju maailmas väheneb. Ghebreyesus peab riigijuhtidega sõnasõda vaktsineerimise võimendusdooside teemal, hüüdes kurtidele kõrvadele, et "tõhustustoosid venitavad tõenäoliselt pandeemia kestmise aega", sest doosi, mis kulutatakse kellegi vaktsineerituse tõhustamiseks, võiks anda kellelegi, keda pole üldse vaktsineeritud. WHO juht sai hakkama ka nõudmisega, et riigid ei peaks jõule.
Kuna Ghebreyesusel konkurente pole, siis jätkab ta WHO juhtimisega 2027. aastani ja paraku on oodata, et ta teeb seda veelgi hullemini kui seni.
(Objektiiv on varem kirjutanud WHOst siin, siin, siin ja siin.)
Toimetas Karol Kallas