Friedrich Merz kantslerihääletusel Saksamaa Bundestagis, 6.05.2025 Foto: Scanpix

Esimest korda Teise Maailmasõja järgses Saksamaa ajaloos ei kinnitatud Bundestagis kantslerikandidaati esimese hääletusega ametisse.

Saksamaa ühispartei konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide (SPD) valitsuskoalitsiooni kantslerikandidaat, CDU-sse kuuluv Friedrich Merz, ei kogunud 6. mail toimunud hääletusel enamuse rahvaesindajate toetust. Järgmine kantsleri hääletus toimub kas 7. elik 9. mail. Tegemist on korraliku poliitilise segadusega ja niigi energiewende käes kannatavale Saksamaa majandusele tähendab see ainult suuremaid probleeme, vahendab Reuters.

630 liikmelises 21. Bundestagis on CDU ja SPD koalitsioonil ainult 12 rahvaesindaja enamus. Merzi poolt hääletas 310 rahvaesindajat ehk kuus inimest vähem kui oleks olnud ametisse nimetamiseks nõutud absoluutne enamus ja vähemalt 18 koalitsiooni saadiku hääl jäi tal saamata.

Merz lubas kantsleriks saades "taastada Saksamaa juhirolli maailmaareenil" ja kantslerihääletusel läbikukkumine on tema jaoks alandav kaotus.

Esimese hooga tähendab Merzi põrumine, et ära jäävad tema 7. maiks kavandatud välisreisid Prantsusmaale ja Poola.

Mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu Berliini osakonna juht Jana Puglierin arvab:

"Täna [6.05.2025] vaatas kogu Euroopa Berliini poole lootuses, et Saksamaa taaskinnitab ennast stabiilsuse ankru ja Euroopa-meelse jõukeskusena. See lootus tühistati. Järelmid ulatuvad kaugelt üle meie [Euroopa Liidu] piiride."

Üheksa rahvaesindajat jättis hääletamata ja 307 hääletas Merzi vastu.

Merz oli peale hääletust ajakirjanike sõnul silmnähtavalt šokeeritud. Kes ja miks koalitsioonist jättis salajasel hääletusel kantslerikandidaadi toetuseta, pole selge.

CDU ja SPD koalitsiooniläbirääkimisi saatsid vastuolud ministrikohatde jaotuse, poliitika kompromisside ja eelmise Bundestagi poolt selle viimastel päevadel läbi surutud tohutu laenupaketi teemal.

Merzist saab lõpuks kindlasti kantsler, kuid segadus näitab, et koalitsioon pole sugugi ühtne.

Kõige suuremaks ja ainsaks võitjaks, kes Merzi põrumisest kasu sai, peetakse päriselt paremat parteid Alternatiiv Saksamaale (AfD). AfD jäi veebruarikuistel valimiste CDU järel teiseks ja hetkel jagab arvamusküsitlustes koos CDU-ga kõige populaarsema partei staatust.

Lisaks CDU-le on peale valimisi vähenenud samuti SPD toetus.

Toimetas Karol Kallas