Jõuludel on parim aeg mõelda sellele, mis elus tõeliselt oluline. Seda tõde aitavad meelde tuletada Siberisse küüditatud väikese tüdruku Lea Rebase poolt ühel jõuluööl kirja pandud sõnad.
Kesk pakast ja lumiseid välju
olen täiesti üksinda ma.
Mu südamepõhjas, kuis hilju,
üks mälestus ei unune ta,
et kuskil on soe tuba,
soe tuba ja jõulupuu.
Isa taevas, Sa kord veel luba,
jõuluõnnistust palub mu suu.
On täna ju palves kogu Lääs,
üks pere suure Jumala ees.
Olen üksi, mu ümbrus kõik jääs,
ma ekslemas selle jäätuse sees.
Sääl võõraste väljade süles
Jõuluõhtul nii üksinda ma
Pilk palvel on tõstetud üles,
oh, koju kus igatsen ma.
Koju kus igatsen ma.
Paraku mõistavad inimesed, mis on elus kõige tähtsam, sageli alles siis, kui nad on selle kaotanud. Perekond – ema, isa, lapsed, vennad-õed, vanavanemad ja neid kõiki kokkusiduv armastus – on meie kalleim aare, suurim varandus!
Allpool on Lea Rebase sõnadele kirjutatud Tõnis Mägi laul, mille esitab Mikk Dede.
Soovime kõigile Objektiivi lugejatele ilusaid, rahurikkaid ja perekondlikke jõulupühi ning rõõmsat aastavahetust. Objektiiv taandub pühadeajaks kultuurisõja väljalt ja jätkab uuel aastal uue hooga.