Riigikogus toimus sotsialistliku kliimaideoloogia ja Eesti õigusruumi sidumise teemaline arutelu. Rahvaesindajatele luges sõnad peale reformierakondlastest "kliimanoor" Hanah Lahe.
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele" arutamise kutsus 21. novembriks kokku keskkonnakomisjon, mida juhib Eesti 200 liige, Ukraina sõja ning strateegilise kommunikatsiooni ekspert Igor Taro.
Riigikogulaste poole (13:07) pöördus manitseva sõnavõtuga Reformierakonna rahvaesindaja Lahe, kelle sõnul on Maal jäänud ületada ainult kolm taluvuspiiri üheksast. Nimetatud "piirid" jättis ta täpsustamata.
"Tänase seisuga on kliimakriis endiselt eskaleerumas. Nagu ütles Velle Toll [Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor] oma ettekandes, kliimakriis on inimkonna jaoks eksistentsiaalne kriis," osutas Lahe.
Reformierakondlase sõnul on kliima inimkonnale ohtlik ja "mõned riigikogu saadikud" ei usu inimtekkelistesse kliimamuutustesse "kiusu pärast". Lisaks on kahtlevate küsimuste esitamine tema sõnul "lihtsalt piinlik".
"Need üksikud küsimused, millele te täna vastust ei saanud, isegi kui need ära vastata, ei taha te inimtekkeliste kliimamuutuste probleemiga tegeleda. Te küsite neid kiusu pärast, näitamaks et suur osa maailmast liigub vales suunas ja hoopis teie olete need üksikud inimesed, keda peaks kuulama. Aastal 2024, vaadates maailmas toimuvat, arutleda veel siin parlamendisaalis, kas kliimamuutused on inimtekkelised või mitte, see on lihtsalt piinlik."
Lahe sõnul on kliimaärevus ja sõjahirm ühelaadselt põhjendatud tunded. Ta kommenteeris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadiku Anti Poolametsa väidetavat kliimahirmu naeruvääristamist:
"See on tõeliselt madal, sest tänases maailmas on kliimaärevus sama põhjendatud ja õigustatud tunne nagu sõjahirm."
Reformierakondlase sõnul ei usu inimesed kliimaprobleeme, kuna seda sisendavad valijatele kliimaketseritest Eesti julgeolekut ohustavad poliitikud.
"Võib-olla on [kliimakriisi] mitteuskujate elu natuke lihtsam, sest neil on oma jonni tõttu õnn olla teadmatuses ja ümbritsetud väärinfost, mis eirab igasugust loogikat ja parimat saadaolevat teadusinfot.
Need nii-öelda mitteuskujatest poliitikud on kõik eelmainitut sisendanud ka oma valijatele, mistõttu on tekkinud kliimapoliitika teemadel ühiskonnas teatav polariseerumine. Sellisel vastandlikuks muutumisel on üks tahk, millest väga palju ei räägita. See on otsene julgeolekuoht meie riigile, kuna elades pidevas eituses ei suuda osa ühiskonnast adekvaatselt reageerida, kui Eestis on olukord äärmiselt kriitiliseks muutunud, on see siis rekordkuumusest põhjustatud metsatulekahju, ökosüsteemi tasakaalu kadumine, sest olulised liigid on välja suremas, või äkkvihmasajust põhjustatud üleujutused, nagu hiljuti olid Tartus."
Lahe kinnitab, et kliimapoliitikate eesmärgid on totalitaristlikud ja "kliimapoliitikate õõnestajad" tagurlased.
"Kliimaneutraalsuse eesmärk puudutab põhimõtteliselt kõiki valdkondi Eestis … Kui kirjutada kliimaeesmärkide täitmise olulisus ja trajektoor seadusesse, ei jää tagurlikele poliitikutele ruumi riiklikku kliimapoliitikat õõnestada."
Kliimanoore sõnul tuleb kliimaseadus võtta vastu häbi, konkrentsivõime, tervise, tuleviku ja looduse pärast.
"[Kliimaseaduse vastuvõtmisest sõltub] meie nägu nii Euroopa Liidus kui eneses, meie konkurentsivõime, inimeste tervis ja tulevik, meie looduse ning laiemalt keskkonna hea käekäik."
Lahe arvab muuhulgas, et kliimakriisi saab lahendada ainult keeldude ja käskudega.
Toimetas Karol Kallas