Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas esines Riigikogus avaldusega, et kaitseküsimustes nii puudulike teadmistega inimesed, nagu Kaja Kallas, kes ei oska vahet teha keskmaa õhutõrjel ja tankitõrjel, ei peaks kandideerima NATO juhi kohale.
Põlluaasa sõnul oleks kindlasti suurepärane, kui järgmine NATO peasekretär tuleks Eestist või mõnest teisest Ida-Euroopa riigist. Samas Kaja Kallas EKRE poliitiku sõnul sellele kohale kindlasti ei sobi.
Kaja Kallase võimalikust saamisest NATO järgmiseks juhiks on räägitud varemgi ja viimasena esitas sellise stsenaariumi 5. novembril üks angloameerika korporatiivse meedia lipulaevu New York Times.
„Loomulikult oleks suurepärane, kui NATO peasekretär tuleks Eestist või kasvõi mõnest Ida-Euroopa riigist. Tänases geopoliitilises vastasseisus Venemaaga omaks meie regioonist pärit kandidaat juba ajaloolist tausta arvestades paremat arusaamist ja adekvaatsemat olukorrahinnangut kui teiste regioonide esindajad," leidis Põlluaas oma Riigikogu avalduses.
"Küll on vägagi küsitav, kas selle rolli kannaks välja Kaja Kallas. Tal puuduvad teadmised militaarvaldkonnast ja ta ei ole suutnud riigikogus esinedes jätta endast riigikaitse teemadel asjatundlikku muljet. Ta on tihti eksinud elementaarsetes küsimustes, omamata arusaamist, mis vahe on näiteks keskmaa õhutõrjel ja tankitõrjel," jätkas endine Riigikogu spiiker.
Põlluaas heidab Kallasele ette, et viimase valitsusajal on edasi lükatud mitmete oluliste kaitselünkade täitmist, nagu näiteks keskmaa õhutõrjevarustuse hankimist. Põlluaasa sõnul oleks soovi korral Eestil juba tänaseks olnud olemas nii keskmaa õhutõrje, rannakaitsesüsteemid kui muud vajalikud võimed. Neid meil ei ole, kuna Kallase valitsus seda ei taha, mille tõttu on Eesti kaitsevõime halvemal tasemel kui see võiks olla.
EKRE fraktsiooni esimees osutab samuti Reformierakonna juhi isikuomadustele, et tegu pole inimeste ühendaja vaid lõhestajaga. "NATO peasekretär peab suutma erinevate huvidega riike ühe laua taha tuua, et kokkulepeteni jõuda. Kaja Kallas ei ole oma olemuselt lepitaja, vaid lõhestaja."
Põlluaas leiab, et Kallas on kuulutanud Eestis ebasoovitavateks umbes kolmandiku inimestest, mille tõttu on ootuspärane, et ta ei suudaks leida ühte keelt NATO liikmesriikidega, nagu Poola ja Ungari, milles aetakse rahvuslikku, mitte globalistlikku poliitikat.
"NATO peasekretäri vastutusrikkal ametikohal ei piisa kõlavate, kuid õõnsate deklaratsioonide esitamisest. Tal peab olema nii teadmisi, visiooni, sihikindlust kui ka tõelist kaalu kõikide NATO liitlaste pealinnades ja sõjaväejuhtide silmis. Kaja Kallas ei mängi selles liigas ning seetõttu on ka tema võimalused saada valituks sisuliselt olematud," lõpetas Põlluaas oma avalduse.
NYTi artiklis mainitakse NATO järgmiste juhtidena Kallase kõrval veel Kanada Ukraina päritolu asepea- ja rahandusministrit Chrystia Freelandi, Slovakkia presidenti Zuzana Caputovat, Horvaatia endist presidenti Kolinda Grabar-Kitarovici ja Ühendkuningriigi kaitseministrit Ben Wallace'i. Peale viimase on kõik naised. Tänase NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaeg lõpeb 2023. aasta sügisel. Rahvusvaheline meedia on kirjutanud, et uut peasekretäri oodatakse "uuest" liikmesriigist (mis on ühinenud kaitseallianssiga peale 1999. aastat), kes peaks soovitavalt olema naine.
Toimetas Karol Kallas