Hiina hoiatab Trumpi, et ta ei usuks USA sõjatööstuskompleksi vandenõuteooriaid nagu oleks Iraan Saudi Araabia naftatöötlemistehase vastase rünnaku taga. Hiina kardab, et USA kättemaksurünnak Iraani vastu paiskaks Lähis-Ida kaosesse.

Hiina väljaanne Global Times, mis käsitleb rahvusvahelisi teemasid Hiina kommunistliku valitsuse perspektiivist, kirjutas oma esmaspäevases juhtkirjas, et USAl ei ole õigust Iraani meelevaldselt süüdi mõista ning hoiatas Ühendriikide president Donald Trumpi oma sõjatööstuskompleksi poolt propageeritavate vandenõuteooriate eest nagu oleks Iraan Saudi Araabia naftatöötlemistehase vastase rünnaku taga.

Kuigi rünnakute eest võtsid vastutuse Jeemeni Houthi mässulised, süüdistas USA välisminister Mike Pompeo hoopis Iraani, esitamata seejuures mingeid tõestusmaterjale oma väite kinnitamiseks. Iraan eitab aga kategooriliselt neid süüdistusi ning usub, et USA otsib lihtsalt ettekäänet nende ründamiseks. Väljaande hinnangul vajab "maailm korda ega tohiks julgustada ühe supervõimu välisministrit ühte riiki nii kergekäeliselt süüdi mõistma".

Väljaande hinnangul on rünnakule järgnenud naftahindade tõusu taga mitte niivõrd Saudi Araabia naftatootmise lühiajaline häirimine vaid eelkõige inimeste hirm, et "USA sõjaväe kättemaks Iraanile paiskab Lähis-Ida kaosesse".

Kui John Bolton oli Valges Majas julgeolekunõunik, oli USA väljaande sõnul üsna lähedal Iraani ründamisele, kuid Trump otsustas sõjalise rünnaku viimasel minutil ära jätta. Ühtlasi oli presidendi hiljutine toon Iraani suunal leebem kui tema välisministril.

Kuid hoolimata Boltoni lahkumisest on Trump väljaande hinnangul "endiselt ümbritsetud sõjapistrikest, kes kontrollivad USA sõjalist võimsust ning kibelevad oma muskleid näitama".

"Nad on unustanud õppetunnid kahest sõjast [Afganistani ja Iraagi sõda – toim.], mille George Bushi administratsioon Lähis-Ida piirkonnas vallandas. USA oli Bushi ajastul oma võimu tipus. Valitsus alustas sõdu terrorismivastase võitluse egiidi all ning pälvis peaaegu kogu USA ühiskonna toetuse. Kuid aja möödudes hakati neid sõdu nägema üha enam Bushi administratsiooni läbikukkumistena."

Kuigi juhtkirjas nenditakse, et võrreldes eelmiste USA administratsioonidega on praegune vähemalt huvitatud pingete leevendamisest Lähis-Idas ning Trump on näidanud end presidendina, kellel pole huvi sõdade vastu, on USAs siiski "teatud jõud, mis suruvad Washingtoni sõjalise jõu kasutamise poole".

Väljaanne väljendab lootust, et neid jõude on võimalik kammitseda, selmet lasta neil USA sõjapoliitikat dikteerida, kuna Lähis-Idas on juba niigi palju võõrandumist ja vihkamist.

Trump kinnitab ka ise, et USA sõjatööstuskompleks ihaleb sõda Iraaniga

"Ei maksa naiivne olla, USAl on sõjatööstuskompleks ning neile meeldib sõda," kinnitas Trump ka ise maikuus uudistekanalile Fox News antud intervjuus, kui temalt küsiti võimaliku sõjalise konflikti kohta Iraaniga.

Trump jätkas, et kui ta soovis pärast Islamiriigi hävitamist Süürias väed tagasi koju tuua, siis läks sõjatööstuskompleks täiesti hulluks: "Meil on siin Washingtonis inimesi, kes ei taha [Lähis-Idast] kunagi lahkuda. Ma siis jätsin paarsada sõdurit sinna, aga kui see oleks nende teha, siis nad viiksid sinna tuhandeid sõdureid. Ükspäev inimesed selgitavad seda, kuid meil on sõjatööstuskompleks, kes ei soovi kunagi [Lähis-Idast] lahkuda, nad soovivad alati sõdida".

Toimetas Martin Vaher

Trump soovib sõda Iraaniga küll vältida, kuid samas ei välista seda

USA ja Saudi Araabia ähvardasid Iraani sõjaga