Ungari bioinformaatikateadlased kinnitavad, et nende Hiina partnerid saastasid juba 2019. aastal Covid-19 varase laboritüvega ära nende Antarktikast kogutud mullaproovid.
Kui Ungari bioinformaatikaeksperdid hakkasid geneetiliselt analüüsima 2018. aasta lõpus ja 2019. alguses Antartikast kogutud mullaproove, siis selgus, et proovid on saastunud tundmatu viirusetüvega. Proovid saadeti Ungarisse järjestamiseks Hiina Shanghai linnas asuvast biotehnoloogia ettevõttest Sangon Biotech 2019. aasta detsembris, vahendab GB News.
Avastus on järjekordne tõestus väitele, et viirus tehti algselt valmis laboris, mis sealt seejärel kogemata välja lekkis.
Mullaproovidest leitud SARSi tüves tuvastati mutatsioonid, mis seovad omavahel nahkhiirte koroonaviiruse ja esimese Covid-19 Wuhani tüve, millest võib järeldada, et tegemist on maailma räsiva Covid-19 aretusahela ühe lüliga.
Proovides leidub samuti hamstrite ja ahvide DNAd, mis osutab, et algne viirus aretati ilmselt välja loomade rakuliinides.
Raamatu "Viiruslik: otsides Covid-19 päritolu" (Viral: The Search for the Origin of Covid-19) autor vikont Ridley kommenteeris leidu:
Unikaalsed mutatsioonid osutavad, et tegemist on [Covid-19] esivanemliku tüvega. Seega kui see sai järjestatud [2019. aasta] detsembri keskel, enne kui keegi oli viiruse leidnud inimestelt ja üritanud seda laboris kasvatada, siis see osutab, et salajased viiruseeksemplarid olid laborites olemas juba 2019. aastal.
Kommenterides leitud loomade DNA-d jätkas vikont:
Tegemist ei ole hüljeste, ega pingviinide DNAga, vaid see on pärit Aafrika rohepärdikutelt ja Hiina hamstritelt. Mõlemad liigid on laboratooriumites üldkasutuses olevate rakuliinide allikad.
Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi teadlane Joseph Murphy selgitas 2021. aasta augustis, et USA Rahvuslike Terviseinstituutide (NIH) ja teadusorganisatsiooni Ecohealth Hiinas nahkhiirte SARS viiruse võimendamise, milline projekt algas Wuhani Viroloogiainstituudis juba 2018–2019. aastal, katsete eesmärgiks oli maandada risk, et nahkhiirtel areneb välja inimestele ohtlik SARS viirus. Selleks töötati välja nn nahkhiirte "vaktsiin" – ehk Covid-19 –, millega üritati nahkhiiri, seda aerosoliseerides, nende koobastes "vaktsineerida". See üritus suudeti nii ära puterdada, et nahkhiirte asemel sai katseloomaks terve inimkond.
Tänaseks on koos Covid-19 maailmas elu jätnud ligi kuus miljonit inimest.
Eestis on koos Covid-19 elust lahkunud 2106 inimest (13.02. seisuga).
Toimetas Karol Kallas