Eindhoveni linnas toimus 3. juulil meeleavaldus põllumeeste toetuseks ja valitsuse lämmastikupoliitika vastu. Foto: Scanpix

Hollandi valitsus kavatseb juhul, kui põllumehed Euroopa Liidu roheeesmärkide täitmise nimel oma varast vabatahtlikult ei loobu, sundlõpetada riigis  kolme tuhande talumajapidamise tegevuse.

Talude sunniviisiliseks kinnipanekuks ja eraomandi hõivamise hüvitamiseks on riik eraldanud 24,3 miljardit eurot, vahendab uudisteportaal ReMix.

3000 talumajapidamise tegevus lõpetatakse, kuna Hollandi valitsuse sõnul on ainult nii võimalik täita Euroopa Liidu poolt ette kirjutatud lämmastikuheitmete vähendamise eesmärke.

Hollandi valitsus on pikka aega talunikega ja nende esindajatega "maid jaganud", kuidas riik saaks täita Euroopa Liidu poolt pandud kohustusi vähendada 2030. aastaks lämmastikuheidet poole võrra.

Hollandi talunikel on aega vabatahtlikult oma elatisest loobuda jõuludeni, peale mida hakkab riik suurimatelt "reostajatelt" nende vara ära võtma.

Holland võtab talud sundkorras üle makstes nende omanikele kava kohaselt turuväärtusest 20 protsenti suurema summa. Hetkel pole hinnapreemia suurus siiski veel lõplikult kindlaks määratud.

Riigi lämmastikupoliitika minister Christianne van der Wal-Zeggelink rääkis reedel 25.novembril rahvasaadikutele, et valitsus läheb radikaalse sundvõõrandamise teed juhul kui piisavalt suur hulk põllumehi oma varast vabatahtlikult ei loobu.

"Paremat pakkumist ei tule," rääkis ta Hollandi seadusandjatele ja lisas, et sundvõõrandamine võetakse ette "raske südamega".

Paljud suletavad talud on talunike peredele kuulunud palju põlvkondi ja on üle elanud Hitleri Saksamaa okupatsiooni, kuid nüüd peavad oma tegevuse lõpetama, kuna nii tahab Euroopa Liit. 

Suvel toimusid Hollandis suured põllumajandust piirata sooviva valitsuse vastased meeleavaldused ja põllumehed ei kavatse seegi kord ilma võitluseta valitsusele alistuda.

Holland on Ameerika Ühendriikide järel maailmas suuruselt teine toidu eksportija, tehes seda ligi 80 miljardi euro mahus aastas ja Euroopa Liidu inim- ning loomavaenuliku kliimapoliitika dogmade kohaselt on üheks suurimaks lämmastiku "heitjaks" üldse loomakasvatus. Ehk Hollandi valitsuse põllumajanduse vaen võib tähendada kallimaid toiduaineid, eri liha- ja piimatooteid, kogu Euroopa Liidus.  

Hollandis tegutses 2021. aastal 11 189 talu, millest 3000 on rohkem kui ¼. Kui valitsusel õnnestub oma kava läbi suruda, siis võib see tähendada Hollandile ligikaudu 20 miljardi euro suurust ekspordi tulude kadu. Kui eeldada, et kallale minnakse just suurematele taludele – suurem talu = rohkem lämmastikku –, siis on see summa ilmselt veelgi suurem.

Hollandi põllumehed on osutanud, et talude sulgemine tähendab suurte piirkondade kohaliku kultuuri ja rahvuslike eripärade hävitamist.

Toimetas Karol Kallas