Inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch üllitas möödunud neljapäeval uuringu tulemused, millest selgub, et maailmas on vähemalt 83 riiki, kus Hiinast alanud Covid-19 tervisekriisi kasutatakse ära ühe demokraatia alustala – sõnavabaduse – piiramiseks.
Uuringus tuuakse ohtralt näiteid, kuidas muteerunud ja Hiina Wuhani viroloogiainstituudi laborites manipuleeritud viirus on põhjustanud maailmas "sõnavabaduse kuritarvituste laine" ja ära on keelatud "rahumeelsed kogunemised".
Vähemalt kaheksateistkümnes riigis on sõjavägi või korrakaitsejõud rünnanud ajakirjanikke, ilmavõrgupäeviku pidajaid või võimude ülemiste hingamisteede haiguse, mis enamusel haigestunutest möödub kergete nähtudega, tõrjemeetmete kriitikuid. Vähemalt kümnes riigis on võimud "sotsiaalse eraldumise" vajadust ettekäändeks tuues keelanud ära piirangute vastased meeleavaldused, kuigi samal ajal muud kogunemised on lubatud.
Inimõiguste valvuri (Human Rights Watch, HRW) ülevaade juhib tähelepanu, kuidas meetmetest – nagu sotsiaalne eraldumine, suurte kogunemiste keelamine, väärinfo tõrje ja erinevad piirangud –, mis väidetavalt "päästavad elusid", on saanud suure hulga valitsuste käes õigustus inimeste massijälgimiseks ja eriarvamuste mahasurumiseks.
HRW andmetel on Hiina, Kuuba, India, Egiptus ja Venemaa riigid, kus sõnavabaduse piiranguid on Hiinast alguse saanud viirusepalangu ajal kõige karmimalt rakendatud.
"Valitsuste kohustus kaitsta avalikkust selle surmava pandeemia eest ei tähenda carte blanche'i teabe piiramiseks ja eriarvamuste mahasurumiseks," kirjutab inimõiguslaste kriisi ja konfliktide osakonna asedirektor Gerry Simpson pressiteates.
Mitmed uudistekanalid on juhtinud tähelepanu, et kui näiteks Hiina puhul on igasuguste eriarvamuste lämmatamine oodatav, siis Läänes on inimeste moraali- ja meelsuse valvuri rolli enda kanda võtnud suured sotsiaalmeediahiiud.
Seadusevastaselt LGBT organisatsioone miljonite eurodega toetav, korruptsioonis kriminaalkorras süüdi mõistetud Keskerakonna liige, sotsiaalminister Tanel Kiik lubab Eestiski ülemiste hingamisteede haigust ettekäändeks tuues piirangute karmistamist.
Toimetas Karol Kallas