Sotsiaalminister Tanel Kiik koos ministeeriumi kantsleri Marika Priske ning võrdsuspoliitika osakonna juhataja Liina Kanter. Foto: Objektiiv

Sotsiaalministeerium oli SAPTK nõudmisel sunnitud välja andma info, et ajavahemikus 2009–2019 on homoaktivistidele rahalist toetust antud üle miljoni euro. Praeguses valitsuses on aga homoaktivistide peamiseks eestseisjaks kujunenud sotsiaalminister Tanel Kiik, kelle kaitsva tiiva all homo- ja sooideoloogiat propageerivate ühingute riiklik rahastamine jätkub.

Koroonakriisi vallandudes kadus valitsuse sisevastuoludest vähemalt nähtaval kujul küsimus sellest, mis saab kolme homo- ja sooideoloogiat edendava võltskodanikuühenduse – Eesti LGBT Ühingu, Eesti Inimõiguste Keskuse ja portaali Feministeerium haldava MTÜ Oma Tuba – riiklikust rahastamisest.

Teatavasti otsustas Riigikontroll SAPTK märgukirjast lähtudes ja põhjalikule analüüsile tuginedes juba veebruari alguses, et Sotsiaalministeeriumi kaudu nimetatud ühingute riiklik rahastamine hasartmängumaksust laekunud vahenditest on vastuolus hasartmängumaksu seadusega, sest neile toetuse andmise aluseks olevate projektide sisu ei paigutu hasartmängumaksu seaduses (§ 7 lg 4 p 2) ette antud kasutusalade loetelu alla.

Kümne aastaga miljon eurot toetust

Hoolimata Riigikontrolli ühemõttelisest seisukohast ei ole aga siiani selge, kas toetuste väljamaksmine on nüüdseks peatatud või jätkub see seadusevastasusest hoolimata.

Selgeid vastuseid sellele küsimusele on Sotsiaalministeeriumilt raske saada. Tähelepanuväärselt toonitas ministeeriumi tippjuhtkond eesotsas minister Tanel Kiige ja kantsler Marika Priskega juba 13. veebruaril SAPTK esindajatega kohtudes, et Riigikontrolli hinnangut ei käsitleta ministeeriumi suhtes siduvana, vaid selles nähakse lihtsalt arvamust, millega ministeerium ei nõustu.

Siiski on tulnud esile üks väga kõnekas fakt. Nimelt tunnistas Sotsiaalministeerium märtsi keskel SAPTK teabenõudele vastates, et ajavahemikus 2009–2019 on Eesti LGBT Ühing, Eesti Inimõiguste Keskus ja MTÜ Oma Tuba saanud ministeeriumi kaudu hasartmängumaksust laekunud rahast toetusi kokku ligi miljon eurot – täpsemalt 992 342,80 eurot. Summa täpsemast jaotumisest annab ülevaate allolev tabel.

Sotsiaalministeeriumi poolt SAPTK teabenõudele vastuseks väljastatud info. Lisaks sellele on 2020. ja 2021. aastaks otsustatud anda Eesti Inimõiguste Keskusele ja Eesti LGBT Ühingule kui Sotsiaalministeeriumi strateegilistele partneritele 400 000 eurot, millest vähemalt esimene osamakse summas 50 000 eurot sai juba jaanuaris välja makstud.

Kuivõrd hasartmängumaksu seaduse regulatsioon selle kohta, milleks võib hasartmängumaksust laekunud raha kasutada, ei ole sisulises mõttes kõigi nende aastate jooksul oluliselt muutunud, siis on põhjendatud kahtlus, et kogu see summa (või valdav osa sellest) on makstud välja ilma seadusliku aluseta. 

Raha eraldamine ilmselt jätkub

Lisaks eelnevale on oluline tähele panna, et nimetatud summa 992 342,80 eurot ei hõlma sotsiaalministeeriumi kaudu käesolevaks ja järgnevateks aastateks määratud toetusi. Teatavasti otsustati anda Eesti Inimõiguste Keskusele ja selle koostööpartneriks olevale Eesti LGBT Ühingule 2020. ja 2021. aastaks koguni 400 000 eurot, et viia Sotsiaalministeeriumi strateegiliste partneritena ellu projekt „Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas“.

Väljavõte Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse 2019. a teise taotlusvooru tulemustest. Sarnaselt 2019. aasta toetustele ei sobitu ka projekt “Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas” nendesse valdkondadesse, millesse jäävate projektide toetuseks on hasartmängumaksu seaduse kohaselt lubatud Sotsiaalministeeriumi kaudu toetusi anda.
Projektis “Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas” (millega saab Sotsiaalministeeriumi poolt suures osas kinnikaetud kujul tutuvda siin) on Eesti Inimõiguste Keskuse partneriks Eesti LGBT Ühing. Osa projektist näeb 2020. ja 2021. aastaks ette 107 400 euro eest Eesti LGBT Ühingu tehtavat “hariduskommunikatsiooni ühiskonna teadlikkuse parandamiseks LGBT+ teemadel”. Maakeeli väljendudes tähendab see noortele suunatud homo- ja sooideoloogilist propagandat.

Kui palju sellest toetustest on reaalselt välja makstud, selle kohta on info saamine osutunud keeruliseks.

Rahandusminister Martin Helme kinnitas küll 3. mai raadiosaates „Räägime asjast“, et tema sekkumise tulemusel on Sotsiaalministeeriumi kaudu kõnealustele ühingutele antud toetuste väljamaksmine peatatud. „Ma panin seisma homorahad Rahandusministeeriumis. Ja seisavadki homorahad. Ma ei saa panna seisma eurorahasid, aga hasartmängumaksu rahad ma olen pannud seisma Rahandusministeeriumis ja need ei liigu,“ toonitas ta.

Ometi on siiani teadmata, kas neil väidetel on reaalset tõepõhi all või on Helme selja taga väljamaksetega (kas hasartmängumaksust laekunud rahast või mõnest muust allikast) jätkatud. Hoolimata korduvatest palvetest anda välja ülevaatlik tabel koos välja makstud strateegilise partnerluse summadega, ei ole Sotsiaalministeerium ega Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) vastavaid terviklikke andmeid SAPTK-le esitanud. Ilmselgelt ei soovi ministeeriumi ja RTK lähtuda läbipaistvuse põhimõttest ja rahastamisse täielikku selgust tuua. 

Siiski saime RTK-lt aprilli alguses vastuse, et SA-le Eesti Inimõiguste Keskusele on 9. jaanuaril 2020 välja makstud 50 000 eurot ja toetused makstakse välja igas kvartalis. Lisaks sellele kirjutas RTK: „Tänaseks on toetuse saajatele väljamaksmisel käesoleva aasta teine makse ning selle summa on sarnane esimese kvartali maksete summaga.“ Praeguseks peaks sellest eeldusest lähtudes olema välja makstud ka teise kvartali makse.

Igal juhul teatas Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter 16. märtsil SAPTK-le saadetud vastuses, et „MTÜ Eesti LGBT Ühing, MTÜ Oma Tuba ja SA Inimõiguste Keskus rahastamine Sotsiaalministeeriumi kaudu jätkub.“

Konservatiivide jõuetu protest

Teatavasti on nii EKRE kui ka Isamaa ministrid väljendanud seisukohta, et Sotsiaalministeeriumi kaudu homoaktivistide rahastamine ilma seadusliku aluseta on vastuvõetamatu ja peab lõppema. 

Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) kirjutas märtsi alguses Riigikontrolli temaatilist otsust kommenteerides, et „kui riik on seniseid rahastusotsuseid tehes eksinud, siis tuleks neid vigu tunnistada ja seadusevastane olukord parandada, mitte püüda asjade tagantjärele ümbernimetamisega probleemi formaalselt lahendada.“ 

Solmanist teravamas toonis on oma seisukohta väljendanud EKRE juhid. Juba mullu septembris ütles Martin Helme saates „Räägime asjast“, et homoaktivistide riiklik rahastamine on tema erakonnale vastuvõetamatu ja peab lõppema. „Meil on valitsus, kus on kaks konservatiivset erakonda. Keskerakonna liberaalid peavad aru saama, et kuskil on mingisugune piir, mida ei saa ega tohi lihtsalt ületada. See läheb nii kaugele selle valitsuse üldiselt kokkulepitud raamidest,” ütles ta.

Veelgi enam, 2019. aasta sügisel nõudis homoühingute riikliku rahastamise lõpetamist suisa EKRE volikogu, deklareerides oma kõlavas poliitilises avalduses, et “Eesti maksumaksjad ei pea rahastama homo- ja sooideoloogiat propageerivaid ühinguid, mis tahavad ümber kujundada ühiskonna kõlbelisi alusväärtusi ja hoiakuid, kaasa arvatud abielu ja perekonna institutsiooni tähendust.”

Ometi ei ole EKRE-l ja Isamaal kui kahel valitsuserakonnal kolmest õnnestunud selles küsimuses märkimisväärset murrangut saavutada. 

Tanel Kiik – homoaktivistide “kaitseingel” valitsuses

Peamiselt võivad homoaktivistid selle eest tänulikud olla sotsiaalminister Tanel Kiigele. Ju antakse talle peagi ka mingi tunnustav auhind. Mäletatavasti on Kiik öelnud selgelt välja, et kuni tema on sotsiaalminister, homoaktivistide riiklikku rahastamist ei lõpetata.

Just Kiige resoluutse positsiooni tõttu ei ole osutunud võimalikuks algatada sotsiaalministeeriumi seaduserikkumise suhtes ka valitsuse poolset järelevalvemenetlust, olgugi et Vabariigi Valitsusel on seadusest tulenev (VVS § 94 lg 1) kohustus tagada ministeeriumi tegevuse seaduspärasus. Menetluse algatamine pole võimalik ilma peaministri nõusolekuta, ent Kiige väga suure mõju tõttu Ratasele ei õnnestu peaministrilt vastavat nõusolekut saada.

Seega on homoaktivistide riikliku rahastamise lõpetamine jäänud Keskerakonna taha, sest just Keskerakonna ministrid eesotsas Kiige ja Ratasega on sellele jõuliselt vastu seisnud. 

Raske on uskuda, et taoline tegevus on meelepärane Keskerakonna valijatest suure osa moodustavale vene rahvusest valijaskonnale. Tuleval aastal toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste eel tuleb seda nii Lasnamäel kui ka Ida-Virumaal laiaulatusliku teavituskampaaniaga valijaile meelde tuletada.

Vene valijat ei puuduta niivõrd see, kas valitsuskoalitsiooni juhtpartei on rikkunud seadust ning see ei olegi talle oluline. Aga kui haridusminister Mailis Repsi (Keskerakond) haldusalas olevaid avalikke koole „rikastavad“ sotsiaalminister Tanel Kiige (Keskerakond) mahitusel tegutsevad homomisjonärid – peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) heakskiidul –, siis teeb venekeelne valija sellest loodetavasti praktilised järeldused.