Kirjanik Indrek Hargla. Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

Tuntud kirjanik Indrek Hargla leiab, et Eesti valitsus pole tegelikult rahva teenistuses, vaid täidab pigem sõnakuulelikult Brüsseli käske ja soovitusi. Hargla on ka veendunud, et igasugune punane vasakpoolsus mõjub Eestile hävitavalt.

Tänavu juunis kirjutas Indrek Hargla rahvusliku suunitlusega ühisblogis Huige avaldatud artiklis "Maskiball. Palve # 2", et "Eesti mitmed poliitikategelased ja ametnikud on juba liiga kaua mööda Euroopat maskiballidel ringi sõitnud, kaotanud reaalsustaju ning langenud raskekujulise psühhoosi mõju alla."

Oktoobris ilmus Harglalt Õhtulehes uus artikkel pealkirjaga "Omarahvaviha. Vandenõuteooria # 1", milles ta nentis, et sallimatus on Eestis võtnud väga valusad mõõtmed ja et tegemist on valitsuse sallimatusega Eesti riigi põhiseaduslike eesmärkide ja eestlaste tuleviku suhtes. Sellega koos on leegitsema hakanud viha oma rahva vastu.

Tänases Eesti Päevalehes jätkab tuntud kirjanik Eesti poliitika ja poliitikute kritiseerimist.

"Ütleksin niimoodi: kui Eesti ühines EL-iga, uskus enamik inimesi, et ühineme EL-iga Eesti pärast. Et ühinemine on meile rahvusriigina kasulik ja oluline. Ei osatud ette näha, et tulevikus kaasneb sellega võimumeeste heakskiiduotsimine, tunnustamise vajadus… Ja et see tunnustus peab tulema ülevalt-, mitte altpoolt ehk rahvalt. Kui Brüsselist on heakskiit ja tunnustus olemas, on kõik hästi ja rahva arvamine pole oluline," rääkis Hargla intervjuus Eesti Päevalehele ja lisas:

"Aga me võiksime määrata, mis on meie rahvusliku sõltumatuse doktriin. Mis on see rahvusühtsuse poliitika, kese, mida me mingil juhul ära ei anna. Minu arvates kusagil 1990-ndate alguses, aastatel 1993–1995 oli see paigas. Me teadsime, miks see riik on tulnud ja tehtud ja…"

Sotsiaaldemokraatiat Hargla ei armasta: "No mille pärast peaks mulle meeldima marksistlik partei, punane marksistlik partei? Miks ta peaks meeldima?" Ta põhjendab seda nii: "Aga vaata, kui palju vaimuinimesi läks näiteks 1940. aastal toonaste muutustega, okupatsioonivõimudega kaasa. Väga kärmelt. Nende seas oli palju neid, kes läksid vabatahtlikult hävituspataljonidesse, ja neid, kes osalesid eestlastena teiste eestlaste küüditamises, pealekaebamistes, üldisemalt nõukogude võimu kehtestamises. Selliseid on alati olnud."

"Kui ma vaatan ajalukku, siis olen veendunud, et Eesti Vabariik ei saa olla vasakpoolne. Siis ta kaob," on Hargla veendunud, lisades, et Eesti puhul "on igasugune punane vasakpoolsus hävitav."

Loe lähemalt siit.