Foto: Scanpix

Ettevõtja ja pangandusasjatundja Indrek Neivelt sõnas kommentaaris Objektiivile, et järgmisest aastast avanevad uued pensionikogumise võimalused on suur ja väga positiivne samm. See paneb praegu ainuvõimu hoidvad fondijuhid dialoogi astuma.

Neivelt tõi oma seisukohale kolm põhjendust.

Esmalt on võit juba see, et teema on inimeste jaoks tõstatatud tugevamini kui kunagi varem. Teiseks on fondijuhtidel kadunud karistamatuse tunne ja nad on dialoogiks valmis. Last, but not least – tekib väga palju huvitavaid investeerimisvõimalusi, kust inimesed oma kontolt saaksid pensioniks investeerida.

Täpsemat investeerimisnõu Neivelt veel andma ei hakanud. "See sõltub pensioniks kogumise korral peamiselt vanusest. Aga ka riskitaluvusest," märkis ta.

Varasemalt on Neivelt kritiseerinud kohustuslike pensionifondide kõrgeid haldustasusid.

"Rootsis on pankade pensionifondide tasumäär alates 0,2 protsendist aastas. Meie keskmine tasumäär on 2018. aastal üks protsent. Rootsis on lisaks pankade pensionifondidele näiteks ka riiklik pensionifond ja seal on fondi haldamise tasu 0,1 protsenti. Jah. 0,1protsenti," kirjutab ta oma blogis.

Neivelti järgi oleks meilgi normaalne tasumäär 0,2–0,4% ehk fondide maksimaalne haldustasu määr tuleb alandada ühelt protsendilt poolele protsendile. Ainult nii on võimalik saada tulevikus õiglast pensioni.

Uus võimuliit on lubanud pensionifondide haldustasud kriitiliselt üle vaadata, kuid reaalseid kokkuleppeid selles osas veel tehtud ei ole.

Tuleva fondi juht: II pensionisamba uuendusest võidavad pangad, mitte inimesed