Kui omasooliste diktatuuri vastu alati seisnud ja pereväärtusi vähemalt sõnades kaitsnud Isamaa võtab avasüli vastu Katrin Pautsi suguseid tegelasi, kes on üks homoseksuaalse abielu aktiivsemaid propagandiste, on asi ikka päris hapu, kirjutab Ivan Makarov.
See, mis toimub praegu Isamaaga, näitab, et Eestis on vähemalt kirjade järgi au sees valelikkus ja põhimõttelagedus.
Mida rohkem valetas reformierakond ja selle juht Kaja Kallas, ja mida sagedamini jäid nad oma valedaga vahele, seda kindlamalt püsiti „sotsioloogiliste küsitluste" tipus.
Mida kindlamalt pööras Isamaa selja tema enda poolt aastakümneid deklareeritud põhimõtetele ja mida osavamalt vahetas pooli, seda kõrgemale ronis „edetabelis" ülespoole.
Loomulikult ei tasu igasuguste küsitluste tähendust ületähtsustada, sest näiteks Putinit toetab viimaste andmete kohaselt 80% venemaalastest, ja Yana Toomi mõttekaaslase Solovjovi äsjases saates ütles Riigiduuma rahvasaadik kindral Andrei Guruljov, et ülejäänud 20% on mädasaast ja tuleb isoleerida ning hävitada. Meil Eestis käivad protsessid paralleelselt ja varsti hakataksegi meil marislauride poolt kõiki Kaja Kallast mittepooldavaid eestlastest kaabakaid trellide taha isoleerima, sest nad ilmselgelt vaenavad selliseid inimgruppe nagu Kallase klann ja oravate jõuk.
Aga siiski: teatatakse, et Isamaa on nüüd kogunisti reformierakonnast ette rebinud. Selge see, et isegi reformierakond ei saa lõputult nuumata Lehtme-Raidi autsaiderit, nii et Isamaa kolmejalgne broiler peab käepärast olema. Seepärast isegi oma sõbranna firmalt kuluhüvitise eest toitlustuse tellinud Riina Solmani asi lükati vaikselt kalevi alla, samas kui Kalle Grünthal sai bensiini eest ikka täie rauaga. Hoitakse igaks juhuks elus nii Lehtmet kui Juku-Kallet, kel pole ei lube ega autot, aga tankis ikka, kuigi ilmselgelt eelistaks bensiinile õlut. Kaja Kallas on kaval poliitik, ta ei viska ühtegi poliitilist tolmulappi prügikorvi, sest äkki läheb vaja omaenda saastejälje pühkimiseks või oponendi suu kinnitoppimiseks. Välistatud variant on Eestis ainult EKRE, kes ei tee koostööd rahvusreeturite ja vene bandiitide ning nende eesti varustajatega.
Paljude ajaloost tuntud kurikavalate võimurite arsenalis olid ikka ka sellised väikesed tegelased, kes toppisid peremeeste vastaste pokaalidesse mürki, tulistasid oponentidele nurga tagant selga ja tunnistasid praeguste eesti tüüpi kohtutes peremehe organismi konkurentide vastu valet – et nägid neid rahvuslasi saatanaga kaarte mängimas või juudile midagi kõrva sisse sosistamas.
Praeguse Isamaa suurim trump on muidugi täielik pühendumine vaheperemehe ehk Reformierakonna organismile. On selliseid parasiite, kes oma arengutsükli kestel vahetavad elukeskkonda ehk rändavad ühelt kandjalt teisele, et lõpuks parimas kohas nukkuda ja kooruda. Isamaa on olnud Tallinnas koalitsioonis isegi Kogani suguste internatside soft-variandiga, Raudne ja Stelmah on müünud Venemaa masuurikatele elamislube. Kord oldi Isamaaliit, kord IRL, kord Isamaa, mitte ühegi sigaduse ees risti ei löödud, olgu see maaelu väljasuretamine, okupantidele valimisõiguse võimaldamine või rahvusriiki hävitava Reformierakonna poliitika toetamine oma luiskavate hädiste häälekestega. Kross ja Alender hüppasid reformierakonda üle elegantselt, nagu vahet polekski. Ega suurt polegi vist.
Ja ikka on veel meeles Isamaa endise esimehe Helir-Valdor Seederi liitumine Kremli ja Delfi ühise, tõenäoliselt koordineeritud (Delfis töötab ju terve plejaad Venemaalt siia kolinud propagandiste) valimiseelse infooperatsiooniga, kui Seeder deklareeris iga telesaate alguses EKRE väidetavat seotust Prigožiniga. See oli nii alatu ja räpane, et Seederi viibimine riigikogus on Eesti Vabariigi parlamendile sama solvav, kui Juku-Kalle Raidi vembud. Raid vähemalt (loodetavasti) ei ole Venemaaga seotud, sest sealne õlu on solk.
Isamaalise partei ühtimine koalitsioonis oma poliitiliste antipoodide sotsidega kõlab nagu anekdoot ja näeb välja nagu zoofiilia, aga ärgem unustagem, et isegi vanapunase Nestori enda presidendiks upitatud Kersti Kaljulaid kuulus varem Isamaaliitu ja tõugati sealt ka suurde poliitikasse ja euroareenile. Isamaa on nagu pahupidi pööratud redis – väljast valge jõud, sees punane ja reetmiseks alati valmis. See on tegelikult kohutav, et meie kalli isamaa nime kasutab selline varieeruva sümbiootilisusega parasitaarne organism. See, et praegu on võimul Eestit hävitav pahaloomuline kasvaja, on Isamaa teene, kes aitas riigikogu valimistel oma peremeeste võitu ette valmistada, kusjuures pingutas nii üle, et kaotas ise palju mandaate. See oli nagu lakei eneseohverdus isanda edu heaks. Vastasel juhul oleks Isamaa ka edasi õnnelikus koalitsioonis reformarite ja sotsidega.
Üksainus võimalus püsida edasi poliitilisel kaardil oli võimeka liidri valimine end häbistanud libarahvuslase Seederi asemele. Ükskõik keda teist peale Urmas Reinsalu oleksid nad esimeheks valitud, oleks praegu parlamendierakondade viimane koht kuulunud raudselt Isamaale, mitte isegi Eesti 200-le. Sellise võimsa karismaga kirgliku ja targa poliitikuga õnnestus aga Isamaal nüüd põhjast pinnale tõusta. Kellena, on iseküsimus – pinnal hulpimine ei näita veel kindlalt, kas tegemist on ujuki või…
Kuid nad ei õpi oma vigadest mitte kunagi, ja siin on nende konservatiivsus moondunud tagurlikuks poliitiliseks küündimatuseks. Nad on sama reha peal tammunud nii palju aastaid, et mitte üksnes näod ei ole lillasid muhke täis, vaid ka kolbakarpides hulbib roosakas koogelmoogel. Alles mõned aastad tagasi arvati, et endise peaprokuröri kaasamine erakonda annab Isamaale rammu juurde. Tekkis aga liberaal-homoseksuaalne sektsioon, mis hakkas Isamaad seest torpede(re)erima, peavoolumeedias ja riiklikus ERR-is maha tegema ning intriige punuma. Moodustis opereeriti välja koos rohelisi mehikesi eestlasteks pidava imeliku pilguga Kiisleriga, tekitades endale lisakonkurendi libaparempoolsete näol. Enne seda väisasid Isamaad ka igatsorti keskharidusega Tsahknad, kes tegid Isamaa mainele ja tõsiseltvõetavusele samuti väga palju kurja.
Kuid Isamaa ei ole ikka elutargemaks saanud! Nüüd küpseb Urmas Reinsalu erakonnas kopsakas keskfurunkul, aga Keskerakond on ju korruptsiooni ja venestamise sünonüüm. Isamaa juba teenindas usinasti Eesti suurimat venestajat ehk Reformierakonda, see lömitamistahe peaks nendel nüüd veelgi süvenema. Aga sama nipp nagu „parempoolsetega" siin läbi ei lähe. Keskerakondlus on nagu ehhinokokoos ja sellest lahti ei saagi, kuna echinokokkus multilocularis moodustab võimsa tsüsti, mis eemaldamise katsel tihti lõhkeb ja moodustab üle organismi uusi tsüste.
Otsest seost muidugi ei ole, aga meenub, kuidas Vene partei ühines tosin aastat tagasi SDE-ga ja näiliselt lahustus selles. Just näiliselt, sest aastakümneid hiljem hakkas sotsist siseminister äkki vene meedias sonima, et ta kaitses venelasi läbipeksmise eest Isamaa ja EKRE jõukude poolt ja ei lubanud Narva linna lõhkeainetega eesti natsionaalterroriste. Minister Reinsalu küll kommenteeris riigikogu infotunnis, et kolleeg Läänemetsa avaldus oli „täiega rõve", aga koalitsioonis püsiti ilusasti edasi, võiduka lõpuni. Reformierakonna e-võiduni valimistel. Ja ärgem unustagem, et üks kesiksotse Raimond Kaljulaid sai omad kampaaniarahad vene krüptokurjategijatelt. Nii et tšerepanovlaste üritus elab ja võidab ka SDE-s. Umbrohi ei hävine.
See, mis parteikaadreid Isamaa praegu üles korjab, on muljetavaldav. Jaanus Karilaid on muidugi maskuliinne konservatiivse kallakuga mees, tema pärast lahkus kesiklast homoseksuaal Rebane – loomulikult pärast seda, kui ehitas endale keskerakondliku linnavalitsuse toel Estonia rahvusooperi kõrvale kõik, mida tahtis ise ja mida ei soovinud üldsus. Aga ma ausalt öeldes ei saa aru, miks härra Karilaid kannatas kõik need aastad keskerakondlase Toomi eestivastast tegevust sisepoliitikas ja rahvusvahelisel areenil. Miks kannatas ta Stalnuhhini liisimisi ja rašismi, Repinski ja Kotka sigadusi. Selles mõttes ei asu Jaanus Karilaid molluski moodi selgrootu Jüri Ratase moraalist sugugi kõrgemal – mõlemad sõid ühest mollist varaste ja eestlaste vihkajatega. Sõid palju ja kaua, rasvast ja soolast, ka magusat ja tellisid jooke autosse.
Aga kui Karilaid ja mõned teised võimekad poliitikud on ikka soliidsed tegijad, siis Keskerakonna veidrikute kolmandajärgulise liiga liikmete värbamine näitab Isamaa ilmselget mandumist. Kui omasooliste diktatuuri vastu alati seisnud ja pereväärtusi vähemalt sõnades kaitsnud Isamaa võtab avasüli vastu Katrin Pautsi suguseid tegelasi, kes on üks homoseksuaalse abielu aktiivsemaid propagandiste, on asi ikka päris hapu. Ilmselt usub Isamaa juhtkond tõsiselt Noa laeva legendi, ainult et eestlased päästvate liikide hulka ei kuulu.
Kas tark inimene Urmas Reinsalu tõesti usub, et mida paksemaks paisub tema erakond, seda kindlamalt püsib pinnal? Kui te kaanite valimatult vene viina, peeti, kanget madruseõlut, odekolonni, Larseni konjakit, keefiri ja energiajooki, läheb teil süda kindlapeale pahaks ja kõht lahti. Liiga kirju seltskond – nüüd ka ametlikud linnahullud ja kollased BSH-i kroonikud.
Õhtuleht kostitas 12. oktoobril lugejaid looga „Jälle edukas röövpüük! Isamaa näppas Keskerakonna tiigist järgmise kala!"
Leht kirjutab: „Staarkirjanik Katrin Pauts teatab sotsiaalmeedias oma andnud fännidele, et tegi elus suure sammu ning läkitab Isamaa parteikontorisse avalduse, et saada selle täieõiguslikuks liikmeks. Varasemalt on Pauts pürginud poliitikasse Keskerakonna värvides. Pautsi sõnul hirmutab teda poliitiline kultuur, mis on tekkinud pärast viimaseid riigikogu valimisi, ent ta on otsustanud sellest mitte kohkuda – talle meenusid valijatele antud lubadused."
Siin on kõik naljakas – „staarkirjanik", „andunud fännid", „valijatele antud lubadused" jne. Võiks ju siis täpsustada, et Pauts oli viimastel valimistel saanud 82 häält. Just nii paljusid valijaid kõnetasid tema antud umbluu-lubadused.
Aga see selleks, märkimisväärsem on järjekindla homoabielude entusiasti vastuvõtmine Isamaa ridadesse.
Veel 17. juunil 2014. aastal avaldas Katrin Pauts Saarte Hääles (ehk Postimehes) repliigi „Homo ei hammusta", kus kirjutas:
„Lugesin Võsa ahastuskarjet (tegelikult küll mitte siirast muret, vaid populistlikku huilet oma sihtrühmale) Facebookis, kus ta väidab, et sooneutraalne kooseluseadus sillutab teed pedofiiliale. Mind ei häiri vaene vaimupime ise, vaid see, et tema postitust on FB-s juba üsna palju jagatud – ja ma imestan, kelle poolt… Tooksin jälle oma ema näiteks: inimene on 75 aastat vana, aga palju tolerantsem kui mõni poole noorem. Ta pole alati selline olnud, aga on selleni jõudnud, sest olen talle rääkinud, et mõned mu parimad sõbrad on mehed, kes elavad koos. Ta on mõnda neist näinud ja veendunud, et nad ei hammusta. Ka tema lemmiksaatejuht on homo, keda ema kutsub hellitavalt "minu pedekeseks" – aga tõesõna, ta ei mõtle sellega halba… Kas teadmatuse ja hirmu tõttu tundmatu ees vohav viha ja halvakspanu ei vääriks kampaaniat slogan'iga "homo ei hammusta"?"
Isamaa verivärske liige kasutab seal väljendeid á la „Võsa Petsi loll mulin" ja nimetab ajakirjanikku „vaimupimedaks".
Ometi on Peeter Võsa nüüd lausa Pautsi topeltkamraad – ta oli Isamaaliidu liige ja riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige. Nii et Urmas Reinsalu on väestanud oma erakonda üsna skandaalse laiapõhjalist toetust mitteomava kollase meedia figuuriga, kel on risti vastupidine maailmavaade.
Aga väite kohta, et „homo ei hammusta", viitaks juhtumile, mis leidis aset täpselt neli aastat enne seda, kui „staarkirjanik" Pauts väitis pealkirjas, et homod ei hammusta.
Juuni lõpus 2010. aastal hammustas HIV-infitseeritud saksa homoseksuaal ja telestaar geiparaadil Christopher Street Day 6 inimest! Tuntud telesarja „Suur vend" tollal 43-aastane Harald Fassanelli kahetses tehtut ja väitis, et ei tahtnud mitte kedagi nakatada. Fassanelli ja tema partner Carlos olid esimene homopaar, kes võttis osa reality-show „Big Brother" sarjast.
Paar aastat tagasi, 5. augustil 2021.a aga tundsid ühe Belgorodis asuva maja elanikud õudsat lehka. Lehtedes ilmus järgmisel päeval lugu „Sõi südame ära nagu piruka: gei-kannibal rookis armukese armukadedusest":
„Hais tuli 50-aastase avaliku gei Maksimi korterist. Politsei lõi sisse ukse ja avastas korteriperemehe suures vereloigus. Põrandalt leiti tühjaks roogitud 32-aastase juuksuri Andrei laip. Politseinikud leidsid ka poisi pea, mis vedeles samuti põrandal kehast eraldatuna. Kõht oli lahti lõigatud, kõik soolikad vedelesid laiba kõrval, süda puudus. Nagu selgus, sooritas gei Maksim 2. augustil 2021. a. elajaliku mõrva, tappes oma meesarmukese banaalse armukadeduse pinnal. Maksim oli armukade, kuna Andrei semmis veel teisegi mehega. Raevunud gei lõi ebatruule armukesele noa mitu korda rindu, siis hakkas raevukalt tükeldama keha, tõmmates välja kõik elundid, et hävitada tõendid. Peale kohutavat mõrva sõi gei-lihunik ära oma armukese südamelihase."
Nagu kurtsid Belgorodi teised "geid", oli Maksim vägivaldne ja armatses nendega jõhkralt, sageli puredes ja pekstes.
Kas rahvuserakonna muutumine Soodoma ja Gomorra ning Paabeli torni hübriidiks õigustab end selle liikmete karjääri ja heaolu seisukohalt, näitab aeg. Eesti rahvusriigi ja eestluse seisukohalt on see aga sama kasulik kui külastaja jaoks salmonelloosi põdeva teenindaja pealetükkivus.