Mart Helme väljaütlemiste peale oli iga teine venekeelse Delfi kommentaar, et "Helme on õige mees. Hääletan nüüd tema poolt, kuna olen keskerakonnas pettunud" või „Kogu meie pere hääletab EKRE poolt" jne. Moderaatorid sattusid selle peale paanikasse, panid kommentaariumi kinni ja otsustasid, et vene sõna ei ole enam vaba. Aga te ei kujuta ette, kuidas kinnistab eestlasest jonnakamagi vene inimese uitmõtteid tema suu kinnitoppimine, kirjutab Ivan Makarov.
„Meil Etioopias on liiga palju jooksjaid, kõigile medaleid ei jagu. Las jooksevad Eestis. Aeglaseim meist on kiireim neist." Tewoldhelmem Egziabher Dibaba-Muzhik seenior, Aafrika spordiajakirjanik
Vaatasin 22. oktoobril hommikusi NTV uudiseid ja sattusin hämmingusse. Kremli kanalid on seni kostitanud vaatajaid lugudega selles vaimus, et meie vaprad meedikud suruvad koroonaviiruse põlvili, nagu meie eellased polovetse, Napoleoni vägesid ja saksa fašiste; meie vaktsiin tapab nii viiruseid kui ka vaenlase roboteid ning Hannibal Barca sõjaelevante; meie päästsime haigusest Euroopa, Ameerika ja Blefuscu; me saatsime oma meedikute brigaadid Aafrikasse ja New Yorki. Nüüd aga külvas NTV lausa paanikat: venemaalased muudkui surevad, kiirabibrigaade tuleb oodata mitmest tunnist kuni kolme päevani, meedikuid ei jätku, välihaiglad on täis, vaatamata sellele, et maskideta inimesi nabitakse kinni otse tänaval ja määratakse neile üüratud trahvid…
Eesti poliitiline ülemkiht aga selle asemel, et tegeleda sellises olukorras asjaga, üritas ära lintšida siseministrit selle eest, mida ta on öelnud ja mida ei ole öelnud venekeelsele välisraadiole antud hoogsas intervjuus. Mis ajast peale on meie poliitikuid ühtäkki hakanud huvitama see, mida räägitakse venekeelses meedias? Nad ei oska lühikestki intervjuud omagi keeles anda nii, et eestlased saaksid aru, millest on selles surnud ja jahtunud hingetus ametniku slängis, sageli artikuleerimatult väljendatud verbaalses massis üldse jutt. Seepärast ehk kasutaski Jürgen Ligi selliseid väljendeid, nagu nahhui, pohhui, lollakas, nakatunud raibe jne, et köita koomas auditooriumi tähelepanu. Et äkki keegi selle peale võpatab ja hakkabki tema häma kuulama.
Olukorras, kui isegi Venemaa riigikanalid hakkasid tunnistama koroonakriisi tegelikku ulatust, ütles meie sotsiaalminister Tanel Kiik oma koalitsioonipartneri poolt venekeelsele Deutsche Wellele antud intervjuud kommenteerides kuldsed eesti sõnad: Helme peaks keskenduma oma valdkonna probleemidele. Just! Kus on tavaline gripivaktsiin Eesti elanikkonnale? Kas sotsiaalminister ise siis ei peaks keskenduma oma valdkonna probleemidele ja otsestele ülesannetele? Kuidas saame me vastu seista pandeemiale, kui ei perearstid ega apteekrid ei saa vaktsineerida inimesi tavalisegi gripi eest ja vaktsineerimiskampaania on nurjunud? Seksiklubide rahastamiseks on vahendeid ja tahet, vaktsiini ostmise jaoks ei ole? Et olete siis koos, kuni gripisurm teid lahutab, kas nii? Ja me jahume siin veel ka sõnavabaduse teemadel? Loomulikult olid siseministrile inkrimineeritud sõnad T. Kiigele ja K. Kaljulaidile praeguses olukorras nagu kuldne tera pimedale kanale: et inimesed unustavad rahva julgeolekut ohustava läbikukkumise vaktsiiniga ja riigikohtu poolt K. Kaljulaidi ebapädevaks tunnistamise pensionireformi blokeerimise loos.
Kui Euroopa ametnikkonna ridadest üüratu komandeeringurahaga lähetatud eesti riigipea tuli riigikokku loosungiga särgis "sõna on vaba", ei teatud siis veel, et tegemist oli sõnavabadust piiravate seadusandlike euroinitsiatiivide petting-eelmänguga. Nüüd aga on põhjust meenutada Johann Wolfgang von Goethe tähelepanekut "Trükisõna vabadusest karjuvad need, kes kavatsevad seda kuritarvitada".
Eesti meedia mängib aina haledamat rolli libavalemi „sõna on vaba" kasutamises: kui presidendiks nimetatav ametnik ütleb välismeediale, et ta vihkab olulist osa Eesti rahvastikust, siis on see normaalne ja ei tekita EPLis järjekordset vihakõnede laviini; kui Mart Helme vastab Deutsche Welle küsimusele selle kohta, kas geid ujutavad eesti rahva üle, et las nad jooksevad Rootsis, kus on nende jaoks loodud kõik tingimused, tõstab Kristina Kallas sellist kõrvalukustavat kisa, nagu oleks tema korterisse sisenenud lekkivat veevärki parandama habemega ja muude mehe tunnustega tunkedes torulukksepp. Pärast ühistranspordi peatuses korraldatud rahvusvaenu eriti jõhkral moel õhutanud plakatiprovokatsiooni ei oleks KK pidanud vähegi tõsiseltvõetava poliitilise jõu juhina üldse jätkama, sest tema silmast väljaulatuv palk võib sandistada ka provokatsioonierakonna enda liikmeid.
Kogu selles loos on mul isiklikult kõige rohkem kahju hoopis Jüri Ratasest, kes suutis lõpuks päästa keskerakonna Edgar Savisaare valitsemise tuhandetonnise prillikivi alt, mis kestis veerand sajandit, ehk märgatavalt kauem kui isegi Vladimir Putini presidendipõli, ja umbes sama palju, kui Aleksandr Lukašenka on Valgevene president. Jüri Ratas lõi parempoolse koalitsiooni, mis andis üle pika aja eestlaste rahvusriigile elulootust, EV põhiseaduse peatingimuse täitmise lootust.
Paljud koalitsiooni lõhkuda soovijad üritavad hirmutada peaministrit sellega, et tema partnerite retoorika õõnestavat keskerakonna autoriteeti, pajatavad KK kombel „demokraatlikest väärtustest", „inimväärikusest" ja kogunisti „Eesti riigi loomise mõttest". Kas meeste suguelundite ja geide suguühet demonstreerivate pildikeste näitamine varaõhtust Ringvaadet vaatavatele lastega peredele või feministist „kunstniku" trallallaa-striptiis kunstigaleriis, kus alaealised said näha liputaja eemaletõukavat tselluliiti, on demokraatlik väärtus ja Eesti riigi loomise mõte? Ma ei pea nende vaimset ja füüsilist striptiisi oma maksudest rahastama ja promoma.
Siit tulebki meie peaministri jaoks praegune peamine oht, mis ei kaoks, vaid hoopis süveneks koalitsiooni lõhkumise tagajärjel: kas siis tõesti ei saa venekeelsete valijate häälte abil Tallinnas ainuvõimu omava ja Eestis tervikuna esimest poliitviiulit mängiva keskerakonna juhtkond aru sellest, et ortodoksse õigeusu tõttu ja Vene Föderatsiooni homondust pärssiva seadusandluse mõjul (Eestis aga vaadatakse põhiliselt Kremli telekanaleid) ei taha siinsed venelased oma enamuses maksta Venemaal kriminaalkorras karistatavat homoseksualismi propageerimist omast taskust kinni? Et lähenevate kohalike valimiste eel võtab sotsministri teostatav seksuaalvähemuste seadusevastane rahaline toetamine ja nende „kaitsmine" EKRE, Helme, Isamaa, nimeseaduse jne eest keskerakonnalt tõenäoliselt ikka väga palju vene hääli, ning võimalik kompenseerimine LGBT aktivistide häälte näol on ebapiisav, sest nad on ikka väga väike vähemus ja ka nende traditsioonilised toetajad on ju sotsid, viimasel ajal ka reformierakond, kellele vikerkaarehääled ka lähevad? Kiik võib küll saada veelgi pingutades isikliku LGBT-mandaadi, aga vene häälte üldhulga vähenemist ei heasta see mitte karvavõrdki.
Loomulikult ei saa ma siin ennustada valimiste tulemusi, nagu ei suuda seda ka ükski suunavate küsimuste, kohvipaksu ja tellija raha abil Ilona Kaldret etendav palgaline „sotsioloog", aga meeleolumuutus venekeelse elanikkonna arvamuses on siiski märgatav. Sotsiaalmeedias kommenteerijate arvamus ei anna samuti õigust midagi kindlalt ennustada, aga annab selleks aluse küll. Anonüümsete kommijate väited on sellepärast tõepõhised, et ka valimised on meil salajased (anonüümsed): kui inimene ei karda, et talle hakatakse tema sõnade või valiku eest kätte maksma, ütleb ta seda, mida tegelikult arvab ja kavandab. Või väidab valimisjaoskonnale lähenedes üht, aga paneb kasti hoopis teise nimega sedeli.
Seega ei tohiks Delfi suur ülevaade „Mida on ühiskonnategelastel öelda Mart Helme seksuaalvähemusi puudutava sooloesinemise suhtes?", mis oli illustreeritud meie tuntud võimu küljest ära kukkunud liberaalide portreedega, kedagi ei morjendada ega tiivustada: nad kõik on niivõrd äraleierdatud ja ettearvatavad tegelased, et sealt ei tule mitte ühtegi originaalset mõtet, elusat sõna ega ka häält peaministri erakonnale. Ka kaitseminister Jüri Luigele ei tule, kuigi tema esinemise pealkiri Delfis (EPLis) kõlas nii: „Mart Helme öeldu on vale, kõik on vastupidi". Tundub toimetusepoolse Luige tögamisena, sest pealkirjast ju järeldub, et kaitseminister garanteerib: Rootsi geid jooksevad nüüd Eestisse. Aga siis peaks tema kaitseministrina tagama meie väiksema riigi piiride kaitsmise, et DW enda imelise väljendi kohaselt ei ujutaks geid eesti rahvast üle. Tegelikult on kaitseministrist kahju, sest liberaalne meedia pani talle suhu mõned asjad, mida ta ise ilmselt ei naudi.
Aga tulles tagasi venelaste kommentaaride juurde, avame rus.delfi selleteemalise artikli „Mart Helme saatis kõik geid Rootsi. Ratas ütles, et valitsuses selles kokku ei lepitud" ja avastame, et 17. oktoobril oli kogu kommentaarium ära nullitud, nagu Putini valitsemisaastad. Aga loo ilmumispäeval, ehk 16. oktoobril, oli umbes iga teine vene kommentaar selline (tsiteerin mälu järgi): „Helme on õige mees. Hääletan nüüd tema poolt, kuna olen keskerakonnas pettunud" või „Kogu meie pere hääletab EKRE poolt" jne. Ilmselt sattusid meedialiberitest moderaatorid sellisesse paanikasse, et otsustasid: vene sõna ei ole vaba. Isegi see, mis oli juba kirja pandud. Aga te ei kujuta ette, kuidas kinnistab eestlasest jonnakamagi vene inimese uitmõtteid tema peas tema suu kinnitoppimine. Foorumis oli veel palju juttu sellest, et ekrelased on küll eesti natsionalistid, aga parem juba nemad, kui geide ülemvõim.
Ehk oleks keskerakonna juhtidel viimane aeg mõelda, kas ikka tasub olulist või isegi valdavat osa oma põhivalijaskonnast enda vastu häälestada, ja seda eriti enne kohalikke valimisi, kus venekeelsete valijate osakaal on eriti kõrge, kuna valida saavad ka mittekodanikud. Mis on tähtsam – kas võim pealinnas ja riigis või ühe LGBT tulise fänni soolod ning sotside-reformarite lakkamatute konveierskandaalide tõsiseltvõtmine ja nende arutamise peale hinnalise koroonaaja raiskamine? Oleks aeg aru saada, et tegemist ei ole mitte konstruktiivse, vaid destruktiivse kättemaksuopositsiooniga, sealt tuleb ainult kukutamisinitsiatiive ja revolutsioonilist sõjakisa. Aga katse keelata rahvaküsitlus oli küll iseendale jalga tulistamine, sest miks peaksid valijad hääletama valimistel nende poolt, kes tahtsid keelata rahval hääletamast referendumil?
Eesti vasakliberaalse peavoolumeedia juhid on ilmselt kursis sellega, mis toimub nende väljaannete vene poole peal. Kui eestlaste, ukrainlaste ja teiste rahvaste materdamine kedagi juhtidest silmnähtavalt ei morjenda, siis seksuaalvähemuste aina laienevate huvide proportsionaalselt sagenev riivamine ajab sallivusajakirjanikud paanikasse ja nad aina sagedamini võtavad venelastelt nende teemade kommenteerimise õiguse. Mis on muidugi enesetapp, sest paljud venelased loevad ainult pealkirju ja hakkavad kohe kommenteerima, mis toob ju klikke ja reklaamiraha.
Ja veel: ärge enam üritage mängida keeleteadlasi ja veenda venelasi selles, et Helme ütles midagi muud, kui see, mida ta ütles ja nad ise oma kõrvaga kuulsid ning omaenda silmade abil lugesid DW originaalis. Eestlastega võib see trikk ka läbi minna, venelastega küll mitte.
Sest venelastel on üks vana ja antud olukorras igas mõttes kohane ütlus, mida me siin sündsuse huvides veidi silume: ära õpeta isa seksima.