Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid edastas eile peaminister Taavi Rõivasele arupärimise, mis puudutab e-valimisi ning ennekõike nende vastavust põhiseadusele. Nimelt soovivad arupärijad kuulda peaministri hinnangut põhiseaduses toodud nõudele, et valimised peavad olema ühetaolised, üldised ja otsesed.
"E-valimised tõstatavad mitmeid küsimusi, millest üheks suuremaks on kindlasti nende otsene vastuolu meie põhiseadusele. On ju selge, et üksi füüsiliselt hääletamiskabiinis käimine ei ole kuidagi ühetaoline ID-kaardiga kodus või tööl hääletamisega võrreldes. Seega ei täida me enam põhiseadusesse kirjutatud nõuet, et läbiviidavad valimised peavad olema ühetaolised, üldised ja otsesed," selgitas Karilaid arupärimise tagamaid.
Rahvasaadiku sõnul on e-hääletus tunduvalt vähem läbipaistev kui paberhääletus. Kui paberhääletuse kõiki toiminguid on võimalik vaadelda ja rikkumisi lihtsalt ning arusaadavalt tuvastada, siis elektrooniliste valimiste puhul niisugune kindlus puudub. See võib aga kaasa tuua ohu valimistulemuste ulatuslikuks manipuleerimiseks.
"Soovime, et peaminister põhjendaks selgelt ära, miks näiteks hääletamiskabiinis antud hääli säilitatakse kauem kui ID-kaardiga läbi arvuti antud hääli. Kas tegemist pole valijate ebavõrdse kohtlemisega ning miks ikkagi peab e-hääli kiirendatud korras hävitama," küsis Karilaid ja jätkas, "uudisteagentuur Bloomberg avaldas äsja värvika kirjelduse maailma ühest kurikuulsamast poliithäkkerist Andrés Sepúlvedast, kes suunab oma jõu ja energia mõne tipp-poliitikust kliendi "ametisse aitamisele" kõikvõimalike kübermanipulatsioonide ja tema konkurentide andmete varastamise kaudu."
"Kõnealune kirjutis pakub ennekõike mõtteainet seoses Eesti e-valimistega, sest see näitab, kui keeruline on e-süsteeme kaitsta poliitilise häkkerluse eest. Seda ohtu on mõistnud enamus maailma riike, kes pole e-valimisi töösse võtnud. Tasub endalt küsida, kas me oleme tõepoolest niivõrd palju võimekamad kui paljud suurriigid, kes endale taolisi valimisi lubada ei julge," lõpetas Jaanus Karilaid.
2005. aasta septembris otsustas Riigikohus jätta rahuldamata Vabariigi Presidendi kaebuse, mille kohaselt ei vasta e-valimised valimiste ühetaolisuse põhimõttele. Kohtu selgituste kohaselt on valimiste ühetaolisuse nõue rahuldatud juhul, kui kõikidel valimisõiguslikel isikutel on võrdne arv hääli ning kõigil häältel on esinduskogu kohtade jaotamise üle otsustamisel võrdne kaal.