Juhtkiri: alanud on homoideoloogia uus pealetung kohtute kaudu

Homoaktivist Reimo Mets on võtnud ette homoideoloogia Eesti ühiskonnale pealesurumise kohtute kaudu. Kollaaž: SAPTK

Viimaste nädalate sündmused kinnitavad, et Eestis on alanud homoideoloogia uus jõuline pealetung. Selleks pealetungiks on avatud uus rinne, milleks ei ole enam parlament, vaid kohtusüsteem. Pealetungi veab homoaktivist Reimo Mets, kes on varem nõudnud kampaania “Kaitskem üheskoos perekonda!” ärakeelamist ja selle eestvedajate kohtu alla andmist.

Jaanuari lõpus teavitati avalikkust juba möödunud aasta detsembri lõpus jõustunud Tallina ringkonnakohtu otsusest, mille tulemusena kanti Eesti Vabariigis esmakordselt abieluna rahvastikuregistrisse Rootsis sõlmitud samast soost isikute vaheline liit. Samast vaimust kantuna langetas jaanuari lõpus Tallinna halduskohus otsuse, millega survestatakse Politsei- ja Piirivalveametit käsitlema USAs sõlmitud “homoabielu” Eesti õiguse seisukohast kehtiva abieluna.

Nagu sel nädalal Objektiivis avaldatud pikemast analüüsist nähtub, on mõlemad kaasused kurioossed, kuna Eesti õigus määratleb abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna ning kinnitab, et samast soost isikute vahel sõlmitud abielud on tühised. Olgugi et seadusandja tahe on ilmselgelt olnud suunatud sellele, et Eesti õigussüsteemis käsitletaks abieluna vaid mehe ja naise vahelisi liite, püüavad homoaktivistid saavutada kohtute abil olukorda, kus Eesti õigussüsteem hakkaks kehtiva abieluna käsitlema ka homoseksuaalide liite. See sillutab omakorda teed abielu mõiste täielikuks ja radikaalseks ümbermääratlemiseks. Et eesmärgiks on seatud “homoabielu” täielik seadustamine Eestis, seda on kinnitanud kõnealuseid protsesse eest vedav homoaktivist Reimo Mets ise, kelle sõnul on kooseluseadus üksnes vaheaste.

Olukorra teeb raskeks asjaolu, et erinevalt demokraatlikust poliitilisest foorumist, kus peaks ühiskonnaelu puutuvaid põhimõttelisi küsimusi arutama ja otsustama, puudub kodanikeühendustel ja erakondadel kohtulikele vaidlustele ligipääs ja seega ka võimalus nende tulemust mõjutada.

Paralleelselt liiguvad homoaktivistid edasi ka kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimisega – jällegi kohtusüsteemi kaudu. Alles selle nädala teisipäeval langetas Tallinna halduskohus otsuse, mille kohaselt peab riik maksma Reimo Metsale kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega venitamise tõttu tekitatud moraalse kahju eest 1500 eurot hüvitist. Väidetavalt on tekitatud koguni 10 000 eurot nõudnud Metsale hirmu- ja ärevusseisundit ja ebakindlust.

Sedagi kohtuotsust võib pidada kurioosseks ainuüksi seetõttu, et kohus on nõustunud väitega, nagu tuleneks kooseluseadusest kellelegi mingid õigused, hoolimata sellest, et kooseluseaduse enese kohaselt ei saa seda üldse jõustunuks lugeda. Mäletatavasti ütleb kooseluseadus §-s 26 selgesõnaliselt, et seaduse jõustumise tingimuseks on rakendusaktide vastuvõtmine, mis tähendab, et kuivõrd rakendusakte pole vastu võetud, ei saa seadust jõustunuks lugeda.

Olgugi et niisuguse tõlgenduse õigsust on kinnitanud isegi õiguskantsler Ülle Madise, pole see takistanud paljusid kooseluseaduse toetajaid väitmast vastupidist. Aga et niisuguse, otseselt seadust eirava ja ideoloogilisest soovmõtlemisest lähtuva tõlgendusega läheb kaasa ka kohus, see on väga halb märk, mis räägib nii mõndagi õigusriigi olukorrast Eestis.

Oleme tunnistajaks olukorrale, et sarnaselt mitmetele teistele riikidele on ka Eesti kohtusüsteemist kujunemas vasakliberaalse ideoloogia kehtestamise mehhanism.

Igal juhul nõuab kujunenud olukord abielu ja perekonna ideaale austavatelt inimestelt otsustavat reaktsiooni. Paraku teeb olukorra raskeks asjaolu, et erinevalt demokraatlikust poliitilisest foorumist, kus peaks ühiskonnaelu puutuvaid põhimõttelisi küsimusi arutama ja otsustama, puudub kodanikeühendustel ja erakondadel kohtulikele vaidlustele ligipääs ja seega ka võimalus nende tulemust mõjutada. Olles sellest vägagi teadlikud, on homoaktivistid valinud oma püüdluste läbisurumiseks just kohtud. Eesmärkide saavutamiseks piisab neile sellest, kui kohtuasja juhtub arutama nende püüdluste suhtes toetavalt meelestatud kohtunik. Et kohtunikkond on valdavalt väga liberaalselt meelestatud, on aga avalik saladus.

Nõnda olemegi tunnistajaks olukorrale, et sarnaselt mitmetele teistele riikidele on ka Eesti kohtusüsteemist kujunemas vasakliberaalse ideoloogia kehtestamise mehhanism. Olgugi et põhiseaduse kohaselt peaks kohtud tegelema õiguse kohaldamisega, laiendavad nad meelevaldselt oma volitusi, asudes omavoliliselt tegutsema seadusandjana. Sellega ei tohi mingil juhul leppida!

Kavatsusest hakata “kohtuvõimu kaudu seadusi tegema” ja seeläbi Eesti ühiskonnale homoideoloogiat peale suruma kirjutas homoaktivist Reimo Mets Facebookis juba 2013. aasta kevadel. Ekraanitõmmis

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!