Sügavalt kallutatud ja ühte väravasse mängivate välismaiste mõttekodade "tüvitekstide" vahendamise kaudu tegeleb Eesti Päevaleht propagandapesuga, mille käigus töödeldakse Sorose ja teiste magnaatide globalistlikest huvidest lähtuvaid propagandaartikleid väliselt uuriva ajakirjanduse vormi, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Ilmselt mäletavad lugejad veel paar päeva enne aastavahetust Eesti Päevalehes ja Delfis ilmunud lugu "Kuidas ehitatakse uusi SAPTK-e ja Objektiive: juhtimine Prantsusmaalt, raha Poolast", milles võeti luubi alla SAPTK rahvusvahelised sidemed. "SAPTK pole kahe mehe taavetlik heitlus Eestile igiomaste tavade kaitseks, nagu Varro Vooglaid ja Markus Järvi püüavad näidata. Tegelikult on nad osa ülemaailmsest fundamentaalkatoliiklikust liikumisest, mille eesmärk on kirjutada vanad kiriklikud printsiibid nüüdisaja seadustesse ja panna inimesed nende järgi elama," tõdes loo autor Oliver Kund sissejuhatuses.
Lugu on fenomenaalne juba üksnes selle poolest, et pealkirjas toodud kaks väidet ei vasta tõele. SAPTK ja Objektiiv pole kordagi saanud korraldusi Prantsusmaalt ning Poola rahaline abi jääb aastate taha, moodustades SAPTK sissetulekutest vaid minimaalse osa. Sellist pealkirja ei saa pidada mitte just eriti õnnestunud ajakirjanduslikuks avanguks.
Olukord on seda absurdsem, et tegelikult saavad välismaist rahastust hoopis EPL ja Delfi "faktikontrolörid", nagu Holger Roonemaa, kellele Facebook maksab koostöö eest. Kui palju, seda ei ole Ekspress Meedia olnud senini nõus avalikustama, nagu ei nõustuta avalikult rääkima ka sellest, millised teised välismaised subjektid EPLile ja Delfile või teistele Ekspress Meedia töötajatele raha maksavad.
Lähemalt vaadates võikski Kundi artikli avalöögi suunata parafraasina hoopis tema enda ja terve Ekspress Meedia vastu: Kundi artikkel polnud kaugeltki ühe ajakirjaniku taavetlik väljaastumine rahvusvahelise "fundamentaalkatoliikliku" vandenõu paljastamiseks, vaid artikli tuumiku kirjutasid valmis mitmed George Sorose rahastusel toimivad välismaised ajakirjanikud, kelle organisatoorsete seoste niidistik kulgeb transatlantiliste mõttekodadeni ja Ühendkuningriigi välisministeeriumi poolt loodud Open Intelligence Partnershipi nime kandva võrgustikuni välja.
Tundub, et samu skeeme kasutades plaanib Eesti Päevaleht kohandada Ekspress Meedia lugejatele veel ühe artikli, milles tuleb juttu Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tegutsevatest elupooldavatest organisatsioonidest ja nende rahastusest. Üheks võimalikuks "tüvitekstiks" võib seekord osutada muuhulgas Rockefelleri vendade fondilt, Sorose Avatud Ühiskonna Fondilt ning miljardär Pierre Omidyari organisatsioonilt Luminate toetust saavas portaalis openDemocracy ilmunud artikkel, kus võetakse ette terve rida rohkem või vähem konservatiivseid ühendusi ning üritatakse neid seostada "Trumpi-seostega hämar-rahaga" – mida see iganes peaks tähendama. Ühtegi selget viidet, kuidas on "Trumpi-seostega hämar-raha" nende organisatsioonideni jõudnud või mida selle mõiste all üleüldse silmas peetakse, me ei leia.
Märkimisväärne on aga viis, kuidas EPLi uuriva ajakirjanduse toimetus töötab. Eelmise SAPTK-teemalise artikli näitel toimis Kund põhimõtteliselt teiste välismaa ajakirjanike poolt valmis treitud liberaalse propagandateksti kohandajana kohalikele oludele vastavaks. Kui Objektiivi ja SAPTKd on feministide ja libaliberaalide suunalt süüdistatud "fundamentaalkatoliikluse impordis" ehk selliste uuenduslike ja ennekuulmatute ideede maaletoomises, nagu abielu mõistmine mehe ja naise liiduna ja ilmsüüta laste üsasisese tapmise lubamatuks tunnistamine, siis tegelikult on asjad mitte üksnes feminismi ja homoideoloogiat juurutavate kodanikuühenduste, vaid ka EPLi näidetel üha rohkem ajakirjanduses, sootuks vastupidi. Sisse imporditakse mitte üksnes USA, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi ülikoolide fakulteetides aastakümneid tagasi loodud kultuurimarksistlikke ja revolutsioonilisi teooriaid, vaid üha enam ka välismaiste "sõltumatute" ajakirjanike valmistoodangut.
Viimase SAPTKd puudutava artikli näitel seisneb Kundi töö lihtsalt propagandistliku "tüviteksti" tõlke organiseerimises ja kohalikku konteksti mugandamises, lisades välismaisele "tüvitekstile" kohalike inimeste kommentaarid, et artikkel näeks välises vormis välja rohkem ajakirjanduse ja mitte propaganda moodi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Kund, Roonemaa ja kompanii, kes sügavalt kallutatud ja ühte väravasse mängivate revolutsiooniliste löögiüksuste toodangut kodumaa paljukannatanud lugejatele vahendavad, tegelevad oma leivaisa ajaleheveergudel propagandapesuga – Sorose ja teiste magnaatide globalistlikest huvidest lähtuvate propagandatekstide töötlemisega väliselt ajakirjanduslikku vormi.
Igal juhul tunneme Objektiivis ja SAPTKs kasvavat vastumeelsust anda EPLile ja Ekspress Meediale edaspidi kommentaare, sest see tähendaks legitimeerida meie enda kohta käivaid valelikke ja kallutatud tekste, pakkudes Kundile ja teistele seeläbi võimalust näidata, nagu jälgiks Sorose sepikodades sündinud "tüvitekstid" ajakirjanduslikke standardeid.
Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald. Illustratsioon ja fototöötlus: Objektiiv