Keskerakonna fraktsioon talitas seekordsel kooseluseaduse tühistamise katsel äärmiselt põhimõttelagedal moel, mida teiste puhul on ise varem nimetanud häbiväärseks, osutab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.

Teisipäeval kirjutati riigikogus kooseluseadusega seotud valetamise, vassimise, vingerdamise, skeemitamise ja põhimõttelageduse saagasse järjekordne piinlik peatükk, mis räägib meie poliitilise kultuuri või täpsemalt selle puudumise kohta nii mõndagi.

Teatavasti saadeti kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu juba kolmandat korda prügikasti, kusjuures sisulise parlamentaarse arutelu ehk teise lugemiseni ei ole eelnõud lubatud mitte kordagi.

Kuigi toimunu on tähelepanuväärne õige mitmes mõttes ning muljetavaldavat selgrootust näitasid ka vabaerakondlased, sai kõige häbituma käitumisega maha alles äsja valimisel pealinnas oma ainuvõimu jätkumise saavutanud Keskerakond. Nimelt näitas peaministripartei taas, et tema põhimõtted on sama muutlikud kui tuulelipu suund.

Tuletagem meelde, et opositsioonis olles väitis Keskerakond end seisvat kooseluseaduse tühistamise eest. Selleks esitati 2016. aasta jaanuaris isegi vastavasisuline eelnõu ning erakond otsustas ka juhatuse tasandil seista kooseluseaduse tühistamise eest. Kui keskerakondlaste eelnõu parlamendi menetlusest välja kukkus, siis nimetas Jaanus Karilaid seda häbiväärseks.

Ent kuidas käitus seekordsel kooseluseaduse tühistamise katsel Keskerakond ise? Eelnõu parlamendi menetlusse jätmise poolt ei hääletanud mitte üks ainuski Keskerakonna fraktsiooni saadik! Vastupidi, terve rida keskfraktsiooni liikmeid toetas eelnõu prügikasti saatmist ning ülejäänud kas puudusid istungilt või hoidusid hääletamisest.

Olukorra teeb eriti piinlikuks tõsiasi, et just Keskerakonna, sotside ja vabaerakondlaste ühisel pingutusel rikuti eelmisel nädalal otseselt, teadlikult ja tahtlikult riigikogu kodu- ja töökorra seaduse mõtet, nihverdades kooseluseaduse tühistamise seaduse esimese lugemise kohalike omavalitsuste volikogude valimise järgsesse aega – ilmselgelt selleks, et mitte näidata erakonna üldiselt üpris konservatiivsetele valijatele enne valimiste toimumist oma põhimõttelagedust.

Seejuures kinnitas üks kooseluseaduse tühistamist pooldav Keskerakonna saadik, et enne eelnõu esimest lugemist helistas peaminister Jüri Ratas isiklikult keskfraktsiooni liikmetele ja nõudis, et kooseluseaduse tühistamise eelnõud ei tohi toetada. Väidetavalt on Ratase tõmblemise taustaks sotside ultimaatum, et kui Keskerakond osaleb kooseluseaduse tühistamises, siis on koalitsioonil lõpp.

Nii palju siis sellest, et Keskerakonna saadikud on oma otsustes vabad ja hääletavad oma südametunnistuse kohaselt, nagu kinnitas alles hiljuti saates "Suud puhtaks" (alates 27:46) kümneid või sadu tuhandeid inimesi eksitades keskfraktsiooni esimees Kersti Sarapuu.

Nii on Keskerakond tõestanud kogu selle looga taas oma põhimõttelagedust. Olgu teemaks Rail Baltic, presidendi otsevalimised, rahvaalgatuse õigus või kooseluseadus – kõigis neis küsimustes on erakonna positsioonid pärast opositsioonist valitsusvõimu juurde liikumist teinud läbi täieliku kursimuutuse.

Kokkuvõttes on lihtsalt kurb, kui vähe on Eesti poliitikas kohta põhimõttekindlusele ja sellele rajanevale väärikusele. Keskerakonna käitumise näitel paistab taas, et pragmaatilised kaalutlused on alatasa väärtuste hierarhias kõrgemal kohal kui põhimõtted, mis painduvad täpselt nii tihti ja nii palju, kui seda vajalikuks peetakse.

Eelnev kinnitab aga veelkord seda, mis on ammu selge: Eesti vajab hädasti tõelisi riigimehi, kes tegutsevad lähtudes kindlatest moraalsetest veendumustest ja vankumatust autundest ega ole mitte kunagi valmis tegema nende arvelt kompromisse. Just selline hoiak on riigimeheliku väärikuse vundament, samal ajal kui võimu juures olijate häbiväärne põhimõttelagedus hävitab jätkuvalt inimeste usku oma riiki.

Pildil Keskerakonna esimehest peaminister Jüri Ratas mobiiltelefoniga. Foto: Scanpix

Kooseluseaduse tühistamise seadus hääletati taas riigikogu menetlusest välja

Varro Vooglaid: järjekordne pettus seonduvalt kooseluseadusega näitab parlamendis valitsevat kultuuritust