Teise pensionisamba vaidlustega seonduv näitab taas kord, et valikuvabaduse ja lihtsate inimeste majanduslike huvide kaitsel seisavad mitte sotsialistid, vaid konservatiivid, tõdeb Objektiiv oma juhtkirjas.

Teise pensionsamba reformi ümber toimuvate vaidluste üheks kõige tähelepanuväärsemaks asjaoluks on tõsiasi, et pankade ja teiste fondihaldurite kasumihuvide kõige innukamateks kaitsjateks ning inimestele oma vara kasutamise vabaduse andmise vastasteks on ajalooliselt end töölisrahva huvide esindaja ja valikuvabaduse eestseisjana esitlenud sotsialistid.

Sellele, kuivõrd ebausutav on pankade ja teiste fondihaldurite jutt, nagu oleks nad mures mitte neile teise pensionsamba süsteemiga tagatud väga helde teenimisevõimaluse kaotamise, vaid hoopis lihtsate Eesti tööinimestele vanaduspõlveks elatusvahendite tagamise pärast, oleme varemgi Objektiivis tähelepanu juhtinud.

Jutt on küll selgelt valelik, aga pidades silmas selle jutu taga seisvaid hiiglaslikke ärilisi huve, siiski mõistetav – on ju teise pensionisamba fondidesse kogunenud raha keerutajad teeninud selle pealt väidetavalt juba rohkem kui miljard eurot. Palju raskem on aga mõista, miks pankade ja teiste fondihaldurite huve kaitsevad andunult sotsid, esitades muljetavaldava innukusega pankurite suhtekorraldusmasinate poolt ette söödetud jutupunkte.

Kuvatõmmis Eesti Päevalehe veebist

Et niisugune olukord on muutunud juba täiesti naeruväärseks, sellest andis hiljuti kõnekalt tunnistust sotsialistide juhi Indrek Saare karjatus sotside ideelise liitlase Eesti Päevalehe veergudel. Piisab pilguheidust Saare artikli pealkirjale, kus toonitas Greta Thunbergi kuulsat ÜROs öeldud küsimust “Kuidas te julgete?” ja toonitas, et pensionireformi peatamine vajab meie oma Gretat.

Ehk siis sotsialistide juhi sõnul oleks Eestile vaja oma teismelisest tüdrukust aktivisti, kes aitaks teha ära selle, millega nad ise hakkama ei saa – säilitada pankadele ja teistele II pensionisamba fondide haldurite samuti sotsialistide eestvedamisel sisse seatud ja seadusega tagatud hiiglaslikku sissetulekuallikat Eesti rahva huvide ja oma vara kasutamise vabaduse arvelt.

Kõik see on uskumatu seda enam, et nagu endine pankur Indrek Neivelt on korduvalt ja ümberlükkamatult välja toonud, on lihtsad tööinimesed saanud Euroopa kontekstis väga viletsa tootlusega teisest pensionisambast mitte kasu, vaid kahju.

Kui end ennekõike ettevõtjate huvide eestseisjana positsioneerinud Reformierakonna puhul on pankade huvide kaitsjana tegutsemine mõistetav – olgugi et selle maskeerimine valeliku retoorikaga, nagu seistaks tavaliste inimeste eest, on häbiväärne –, siis sotside puhul on selline oma valijate baasi ootuste vastane tegutsemine lihtsalt koomiline. Just nagu on koomiline ka see, kuidas seistakse vastu inimeste vabadusele otsustada ise oma vara kasutamise üle.

Kokkuvõttes näitab kõik teise pensionisamba vaidlustega seonduv taas kord, et valikuvabaduse ja lihtsate inimeste majanduslike huvide kaitsel seisavad mitte sotsid, vaid konservatiivid. Paljudele on see niigi selge, aga sotside andunud viskumine pankade huvide kaitsele muudab pildi veelgi selgemaks.