Täna hommikul Londonis asuva Ecuadori saatkonna rõdult ajakirjanikele kõnelenud Wikileaksi asutaja ja eestvedaja Julian Assange ütles, et tema suhtes Rootsis algatatud menetluse peatamine on küll nii talle isiklikult kui ka inimõiguste seisukohast suur võit, ent see ei kustuta ära asjaolu, et ta on pidanud varjama end seitse aastat siseruumes ilma, et tema vastu oleks isegi süüdistust esitatud.

"Seitse aastat ilma isegi süüdistuse esitamiseta, samal ajal kui mu lapsed on üles kasvanud ilma minuta. See ei ole miski, mida suudaksin andestada. See ei ole miski, mida saaksin unustada. Ma väga loodan, et selle kohutava ebaõigluse suhtes algatakse kohane uurimine, mitte ainult minu olukorra pärast, sest reaalsuses on Euroopa Liidus võetud omaks suhtumine, mille kohaselt võib inimesi kinni pidada ja riikidele välja anda ilma, et nende vastu oleks süüdistustki esitatud," ütles Assange ja lisas, et nagu tema kaasusest näha, rakendatakse niisugust praktikat poliitilise tagakiusamise eesmärgil.

Assange kritiseeris Rootsis valitsevat olukorda, kus inimesi võib pidada kinni ajalise piiranguta ilma, et nende suhtes oleks süüdistustki esitatud. Tema sõnul on Euroopa Liidus võtmas maad lugupidamatus õigusriigi ja inimõiguste põhimõtete vastu, sest kriminaalmenetlust kasutatakse ära poliitilistel motiividel süsteemile ohtlike inimeste tasalülitamiseks.

Assange tänas Ecuadori riiki, mis on pakkunud talle Londoni saatkonnas asüüli, paindumata tohutu surve all. Samuti tänas Assange oma õigusnõustajate meeskonda, kes on töötanud väga pingsalt ilma tasu saamata.

"Olgugi, et oleme saanud olulise võidu, on oluline mõista, et tõeline sõda pole lõppenud, vaid alles algab," toonitas Assange viidates asjaolule, et tema arreteerimist soovivad jätkuvalt nii Ühendkuningriigi valitsus kui ka USA ametivõimud, kelle sõnul pole tal USA põhiseaduse esimesest parandusest tulenevaid õigusi.

Assange kinnitas, et Wikileaks jätkab oma tööd ja selle osaks olevaid paljastusi, hoolimata tema isiku ja teiste Wikileaksiga seotud inimeste suhtes esitatud tõsistest ähvardustest.

Rootsi süüdistajad teatasid eile, et peatavad WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i suhtes aastaid tagasi algatud juurdluse seonduvalt väidetavalt 2010. aastal aset leidnud vägistamisjuhtumiga, mida Assange on kategooriliselt eitanud. Prokurör Marianne Ny sõnul peatati menetlus, kuna puuduvad praktilised võimalused sellega edasi liikumiseks. Kui Assange peaks Rootsisse naasma enne aegumistähtaja möödumist 2020. aastal, võidakse uurimine prokuröri sõnul uuesti avada.

Stockholmi kohus hakkab peatselt kaaluma, kas rahuldada Assange'i kaitsjate taotlus, et Rootsi tühistaks Wikileaksi juhi suhtes kehtestatud Euroopa vahistamisorderi.

Vägistamissüüdistusest vaba: kas ja kuhu suundub Assange?