Mall Hellam 2012. aastal Ärma talus. Foto: Aivar Pihelgas/presidendi kantselei

Mullu üle 100 000 euroga miinusesse jäänud Avatud Eesti Fond saatis Tallinna linnale kirja, kus palub raske majandusliku olukorra tõttu Estonia puiesteel asuva kontori renditasu vähendamist vähemalt poole võrra.

Kolmapäeval Tallinna kesklinna linnaosa vanemale Monika Haukanõmmale saadetud kirjas märkis fondi juht Mall Hellam, et järgnevatel aastatel vähenevad ilmselt oluliselt vabaühenduste võimalused taotleda projekti- ja tegevustoetusi.

“Oleme siiamaani iseseisvalt hakkama saanud ning majandanud ennast ära peamiselt taotletud projektide alusel. Pandeemiast tingitud majandusraskuste tõttu on mitmed nii Eesti kui rahvusvahelised kodanikuühiskonna arendusprogrammid katkestatud või lõppenud,” kirjutas Hellam.

Fondil on tema sõnul muude tegevuste kõrval ka ülesanne kindlustada Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) ja Norra toetusprogrammi Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizen Fund – ACF) läbiviimine Eestis kuni 2024. aasta lõpuni. Toetusprogrammi eesmärgiks on tõsta kodanikuaktiivsust ja suurendada vabaühenduste mõju huvikaitsel, edendada inimõigusi ning suurendada ühiskonna sidusust.

“Toetusi jagatakse avalike konkursside kaudu. ACF kannab vaid osaliselt fondi jooksvaid kulusid, mis ei kata paraku meie tööspüsimise kõiki vajadusi. Rendimäära alandamine oleks meile oluliseks toeks ja abiks,” ütles Hellam.

Fond on tema sõnul omavahenditest teinud Estonia puiestee 5a ruumides täieliku ja põhjaliku kapitaalremondi ning hiljem on ruume regulaarselt remonditud. “Loodame väga, et Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnavalitsus tunnustavad Avatud Eesti Fondi panust Eesti ühiskonna arengusse ning annavad meile võimaluse praeguses asukohas oma tööd jätkata,” kirjutas Hellam.

Sissetulekud tõusid mullu neljakordseks

Mulluse majandusaasta aruande esitas fond alles 1. oktoobril. Selle kohaselt jäi fond 108 849 euroga miinusesse. Raha tuli fondile seejuures sisse peamiselt suurtelt välismaistelt annetajatelt summas kokku 1 854 455 eurot, mida oli neli korda rohkem, kui aasta varem. Aasta varem oli fond 201 025 euroga miinuses. Eelmiste majandusaastate akumuleeritud tulemi arvelt oli fondil aasta lõpu seisuga netovara 345 778 eurot.

Peamiselt tõusid sissetulekud seoses faktiga, et mullu sõlmis fond lepingu Islandi, Liechtensteini ja Norra toetustest rahastatava Aktiivsete Kodanike Fondi töö korraldamiseks Eestis. Programmi kestvus on viis aastat ja kogumaht neli miljonit eurot. Selle eesmärgiks on toetada vabaühendusi, kes tegelevad näiteks sotsiaalse õigluse, sugudevahelise võrdsuse ja kliimamuutuste teemalise võitlusega.

Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi vahenditest eraldati fondile Aktiivsete Kodanike Fondi tarbeks mullu 1 344 727 eurot. USA valitsuse poolt rahastatav National Endowment for Democracy andis fondile 277 771 eurot ning ELi poolt rahastatav European Endowment for Democracy 79 057 eurot.

George Sorose fondi Euraasia programm ehk OSF toetas fondi 55 082 euroga. Riigieelarvest sai fond 12 461 eurot ning muude toetustena kokku 85 357 eurot.

Fondil oli mullu palgal kaheksa töötajat, kelle keskmine igakuine palgakulu oli 2504 eurot. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestati mullu tasudeks kokku 55 125 eurot. Fondi nõukogusse kuuluvad Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan, meediaekspert Raul Rebane, Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses Kristi Raik, vandeadvokaat Sven Papp ja ettevõtja Indrek Kasela.