Reformierakonna esimees Kaja Kallas rääkis ETV saates "Esimene Stuudio", et abielureferendum lõhestaks ühiskonda. Samuti väitis Kallas, justkui oleks referendumi korraldamine üldse põhiseadusega vastuolus, ning ähvardas selles osas presidendi või riigikohtu poole pöörduda.
Kui kohalike omavalitsuste valimistel saavad valida nii Eesti kodanikud kui kodakondsuseta elanikud, siis abielu defineerival rahvahääletusel saavad hääle anda vaid kodanikud ning kui kaks sellist hääletust pea üheaegselt toimuvad, lõhestaks see ühiskonda, ütles Kaja Kallas ETV saates "Esimene stuudio".
Kallas ütles, et oluline on vahet teha põhiseadusel ja perekonnaseadusel, millest viimase esimeses paragrahvis on kirjas, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Perekonnaseadust Kallase sõnul keegi muuta ei taha, kuid põhiseaduse muutmiseks on ettenähtud täiesti teistsugune kord.
Varem on Kallas väitnud, et valitsus üritab põhiseadust "üle kavaldada" ja hääletus rikkuvat seda.
"Kui põhiseaduse muutmine pannakse rahvahääletusele ja kui see siis ei saa rahvalt poolthäälte enamust, kuulutab president välja erakorralised valimised. Valitsuskoalitsioon aga mõtleb, et kavaldab põhiseaduse üle pannes rahvahääletusele muu riigielu küsimusena põhiseaduse muutmise. See ei ole põhiseadusega kooskõlas, sest põhiseaduse muutmise kord rahvahääletusega on põhiseaduses sätestatud koos tagajärjega, mida selline rahvahääletus endaga kaasa toob," sõnas ta ERRis avaldatud arvamusartiklis.
Väidet hääletuse otsesest ebaseaduslikkusest pole aga kinnitanud ka muidu hääletuse suhtes kriitilised hääled. Nii ütles sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Sarv juunis EPLile, et kuigi "muu riigielu küsimuse" üle korraldatud hääletuse tulemus on põhiseaduse järgi riigiorganitele kohustuslik, on teisalt riigikogu liikmetel vaba mandaat.
"Ühtpidi on põhiseaduse kohaselt rahvahääletuse tulemus riigiorganitele kohustuslik. Samas kehtib ka riigikogu liikme vaba mandaadi põhimõte, mistõttu keegi ei saa sundida saadikut vastavat põhiseaduse muudatust toetama. Riigikogu liige omab siin vaid poliitilist vastutust, mida ta kannab oma valijate ees," selgitas Saar.
"Seetõttu saab öelda, et kavandatav rahvahääletus on sulaselge pettus ja inimeste haneks tõmbamine – hääletusest osavõtnute enamuse tahtest hoolimata ei kohusta selle tulemus riigikogu tegema põhiseaduses muudatusi või neid tegemata jätma," leidis Saar.
Eile Postimehes ilmunud arvamusloos nimetas Saar referendumit sarnaselt Kallasega "lõhestavaks" ning leidis, et abielu mõiste on niigi kaitstud.
"Põhiseadus ütleb perekonna kohta kenasti, et "perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all" ning "traditsioonilise perekonna kaitsjate" rahustuseks seisab perekonnaseaduses omakorda, et abielu on mehe ja naise liit. Sellega on kõik öeldud – pole mingit vajadust põhiseadust nöökida," kirjutas Saar.
Advokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks aga ütles juunis Reporterile, et säärase hääletusega põhiseadust muuta ei saa. ""Muu riigielu küsimus on näiteks see, kas Eesti läheb talveajale üle või jääb suveajale, kas Eestis hakata parempoolset liiklust juurutama või mitte. Aga põhiseaduse muutmist, kas põhiseadust muuta ja abielu definitsiooni muuta, seda ei saa rahvahääletusel muu riigielu küsimusena otsustada," nentis ta.
Politoloog Tõnis Saarts nimetas Reporterile antud intervjuus referendumit "konsultatiivseks rahvahääletuseks", mis pole siduv. "Kodanikud avaldavad oma arvamust, aga poliitikutel täna riigikogus pole kohustust seda arvesse võtta."
Põhiseaduse paragrahv 105 ütleb, et riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele.
"Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega.
Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.
Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised," seisab põhiseaduses.
Toimetas Jaanus Vogelberg