Marina Kaljurand presidendi juures, 15. juuli 2015. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Presidendiks kandideerimise soovist teatanud välisminister Marina Kaljurand leiab, et kooseluseadus on kooskõlas Eesti põhiseaduses väljendatud võrdsuse printsiibiga ning väljendab Eesti kodanike enamuse seisukohti. Kaljuranna kinnitusel ei saa põhiväärtustes järgi anda.

Vikerraadio saates “Uudis+” kõnelenud Kaljurand tõi esile kolm teemat, millele ta tahaks presidendina tähelepanu pöörata. Need on esiteks inimestele turva- ja kindlusetunde andmine ning teiseks õiglane riik.

“Kolmas on loomulikult Eesti riigi püsimine, eesti keele ja kultuuri püsimine, ja mitte isolatsioonis omaette tigeda riigina, vaid osana sellestsamast väärtusruumist, kuhu 91. aastal tahtsime minna ja kuhu me tänaseks oleme jõudnud,” lisas välisminister.

Rääkides kooseluseaduse ja teistes küsimustes lõhenenud rahva ühendamisest ütles Kaljurand, et kõigil on õigus olla ära kuulatud, kuid põhiväärtustes ei saa järgi anda. Kaljuranna sõnul tuleb väga selgelt välja öelda, et viha ja vaenu õhutamine ei ole õige.

Kaljurand kaitses ka president Toomas Hendrik Ilvese tegevust kooseluseaduse toetamisel ja väljakuulutamisel.

“Selle seaduse võttis vastu riigikogu, mis esindas ja mis on valitud Eesti kodanike poolt. Riigikogu väljendas ka järelikult enamuse Eesti kodanike seisukohti,” ütles Kaljurand ja lisas, et ta ei tea, kui hästi seda seadust selgitati, kuid president peab kaitsma põhiseaduslikke väärtusi ja põhiseaduses on öeldud, et kõik inimesed on võrdsed.

Riigikogu võttis vaatamata rahva enamuse eitavale seisukohale kooseluseaduse vastu 2014. aasta 9. oktoobril häältega 40 : 38. Kuna ei suudetud kokku saada 51 poolthäält, lükati rakendusaktide vastuvõtmine parlamendi järgmisele koosseisule, kuid need pole siiamaani leidnud riigikogu enamuse toetust.

Erinevad küsitlused on näidanud, et üle poole inimestest ei toeta kooseluseadust.